Mossi metallitööstus

Mossi metallitööstus (bokmål Moss Jernverk, algul Moss Jærnværk) oli Norras Mossis aastatel 1704–1873 tegutsenud metallurgiaettevõte.

Ettevõtte loomise algatus tuli Taani võimudelt, kes soovisid lõpu teha Rootsi metallurgiaettevõtete domineerimisele. Ettevõtte asutas Taani riigiametnik ja ettevõtja Ernst Ulrich Dose.^[1]

Mossi metallitööstus kasutas Mossi joa energiat ning töötles peamiselt Arendalsfeltetis kaevandatud rauamaaki. Ta oli paljude aastate jooksul linna suurim ettevõte. Ümbruskonna talupoegadel oli kohustus metallitööstust puusöega varustada.

Ettevõttel oli aastatel 1758–1873 oma kool ja töötajatele anti tasuta eluase. Aastal 1762 elas ettevõtte korterites 270 inimest, 1781. aastal 281 inimest ja 1825. aastal 340 inimest. Juhatusel oli õigus töötajaid väiksemate õigusrikkumiste eest süüdi mõista ja neid ettevõtte vanglas kinni pidada. Oli ka haigekassa, arst ja ämmaemand.^[1]

Ettevõte tootis algul malmahje.^[1] Alates 18. sajandi keskpaigast oli Mossi metallitööstus Norra suurim relvatootja. See oli ka esimene ettevõte Norras, kes võttis kasutusele kõrgahjud ning hakkas terast valtsima, kahureid valama ja naelu valmistama.

Toodeti peamiselt kahurikuule ja kahureid, kuid ka alaseid, malmahje, tünnivitsu, keedupotte, naelu, mitmesuguseid tööriistu.

Ettevõtte peakontoris kirjutati 1814. aastal alla Mossi konventsioonile.