Mobiilne internetiseade

• Suurem ekraan kui nutitelefonidel. Suurema ekraani eelised tulevad välja näiteks internetti kasutades, kuna veebileht mahub paremini ekraanile ära. Lisaks on puuteekraani puhul kergem erinevatele nuppudele pihta saada. Suureks plussiks on see ennekõike nõrgema nägemisega või suuremate kätega kasutajatele.
• Kergem ja väiksem kui sülearvuti, mis muudab MID-i kaasas kandmise mugavamaks.
• Pikem aku vastupidavus kui sülearvutitel. Enamus tänapäevaseid MID-e on võimelised ilma laadimiseta vastu pidama päeva või paar.
• Kuna MID on alati sisse lülitatud, on võimalik MID-i kätte võttes seda kohe kasutama hakata ilma, et peaks ootama operatsioonisüsteemi alglaadimist.
• MID-id on disainitud nii, et neid oleks mugav kasutada käes hoides ilma, et seadet oleks vaja kuskile toetada. See võimaldab neid seadmeid mugavalt kasutada ka püsti seistes, igal ajal, igal pool.^[5]

Tänapäevased MID-id kasutavad internetti ühendumiseks enamasti WiFi-t või 3G võrku. Mõnedel seadmetel on olemas ka WiMaxi tugi. Tulevikus vahetab 3G välja selle edasiarendus 4G. Just tänu 3G ja uuemate standardite kättesaadavuse paranemisele on MID-id levima hakanud.

Intel esitles oma mobiilse seadme prototüüpi 2007. aastal IDF konverentsil. Inteli MID platvormid põhinevad Inteli protsessoril ja kiibistikul, mis on disainitud tarbima vähem energiat kui muud x86 arhitektuuriga platvormid.

• McCaslin platvorm (2007)

Esimese generatsiooni platvorm, mis sisaldas 90 nm Intel A100/A110 protsessorit, mis töötas sagedusel 400–600 MHz, Intel 945GU Express MCH põhjasilda, integreeritud GMA 950 graafika kiipi ja ICH7-U lõunasilda.

• Menlow platvorm (2008)

Inteli teine generatsioon sisaldas 45 nm Intel Atom protsessorit, mille taktsageduseks oli kuni 2 GHz. Kiibistikuks oli Intel SCH integreeritud GMA 500 graafika kiibi ja HD audioga.

• Moorestown platvorm (2009)

Kolmas generatsioon kasutas uuemat 45 nm Intel Atom protsessori koodnimega Lincroft ja 65 nm PCH-d (Platform controller hub). Kuna mälu ja graafika kontroller on nüüd integreeritud protsessorisse, on põhjasild eemaldatud ja protsessor suhtleb otse lõunasillaga.

• Medfield platvorm (2011)

Inteli neljanda generatsiooni platvorm hakkab kasutama 32 nm Intel Atom protsessorit.^[1]

Nvidia Tegra platvorm ühendab ühte füüsilisse kiipi kokku ARM protsessori, graafika kiibi, põhjasilla, lõunasilla ja mälu kontrolleri. Tänu sellele tarbib Tegra platvorm vähem energiat ja pakub head võimekust videofailide mängimisel ja muusika kuulamisel.^[6] Tegra platvormi kasutavad seadmed:

• Advent Vega
• Toradex Colibri Tegra 2
• Samsung YP-M1
• Notion Ink Adam tahvelarvuti
• Microsoft Zune HD
• Microsoft KIN One
• Microsoft KIN Two
• Aigo n700
• MSI 10-tolline tahvelarvuti
• Toshiba tahvelarvuti
• Toshiba AC100 smartbook
• Mobinnova Beam
• E-Noa Interpad
• LG Optimus seeria nutitelefonid
• Audi parda seadmed
• Viewsonic G Tablet^[7]

Texas Instrumendi loodud mikroprotsessorite kategooria, mis on võimeline pakkuma mobiilset tuge multimeedia rakendustele. OMAPi protsessorid jagunevad jõudluse ja hinna järgi kolme suuremasse gruppi: "High performance", "Basic multimedia" ja "Modem and applications". OMAP mikroprotsessorid kasutavad seadmed:

• Nokia N800 ja N801
• Palm Pre
• Open Pandora
• Touch Book
• Motorola Droid
• ja mitmed muud seadmed^[8]

Üks enim levinud mobiilsete seadmete operatsioonisüsteeme. Androidi loojaks oli Android Inc. 2005. aastal ostis Androidi ära Google. Android on vabavaraline ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem mis põhineb muudetud Linuxi kernelil. Tänu avatud lähtekoodile on Androidil suur kogukond arendajaid, kes kirjutavad Androidile rakendusi. Androidile on saadaval umbes 100 000 rakendust ja neid tehakse iga päev juurde. Veel üks Androidi eelis on pea lõppematu kohandamise võimalus. Kasutusel näiteks Samsungi Galaxy Tabis ja Dell Streakis ning paljudes muudes seadmetes, sealhulgas paljudes nutitelefonides nagu näiteks HTC Desire HD.^[9]

Microsofti operatsioonisüsteem, mis on mõeldud minimalistlikele arvutitele. Windows CE on omaette operatsioonisüsteem, mitte muudetud lauaarvuti versioon.^[10]

Apple'i operatsioonisüsteem, mis loodi algselt iPhone’i jaoks, kuid on kasutusel ka Applei tahvelarvutil iPad. Kuigi Apple ise oma iPadi MID-ks ei pea, on sellel siiski olemas kõik funktsioonid mis ühest seadmest MID-i teevad.

 

Ubuntu mobile oli Ubuntu Linuxi versioon, mis oli mõeldud Inteli Atom protsessorit kasutavate MID-ide peale. Ubuntu Mobile aktiivne arendamine lõpetati pärast versiooni 9.10 Alpha septembris 2009.^[11]

MeeGo oli Inteli ja Nokia ühisprojekt, milles oli ühendatud Inteli Moblini projekti ja Nokia Maemo projekt. MeeGo avalikustati 2010. aasta veebruaris Inteli ja Nokia ühisel pressikonverentsil. Novembris 2010 ühines projektiga ka AMD. MeeGo baseerus Linuxi operatsioonisüsteem, mis toetab nii ARM kui ka Inteli x86 arhitektuuriga protsessoreid. MeeGot kasutati näiteks Nokia N900 peal.^[12]

• Android
• Pihuarvuti
• Minisülearvuti
• iPad

• Tehnikamaailm detsember 2010 lk 48–52
• Tehnikamaailm oktoober 2010 lk 31

1. Android
2. MeeGo
3. Galaxy Tab
4. Samsung
5. Dell Streak
6. Nvidia Tegra
7. Intel Atom
8. iPad