[go: up one dir, main page]
Vikipeedia

Mitmekultuurilisus

Mitmekultuurilisus ("multikultuursus" ei ole keeleliselt korrektne) on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Mitmekultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem homogeensete ühiskondade demograafiline koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda assimileerida.

Tänapäeva ühiskonnas on eri arusaamad mitmekultuurilisusest tinginud kaks näivas vastuolus strateegiat:

  • Esimene keskendub suhtlemisele eri kultuuride vahel, mis loob mitmekultuurilisuse kultuurierisuste teadvustamise kaudu.
  • Teine keskendub mitmekesisusele ja iga kultuuri omapärale. Kultuuriline kapseldumine võib kaitsta kohaliku rahvuse, kultuuri või piirkonna ainulaadsust, andes just sellega oma panuse ülemaailmsesse kultuurilisse mitmekesisusse. Üks näide kohaliku kultuuri kaitsmisele suunatud meetmest on Prantsusmaa 1993. aasta tolli- ja kaubandusläbirääkimistel (GATT) "kultuurilise erisuse" kontseptsioon.

Need lähenemised ei välista teineteist siiski täielikult. Pigem võivad vastandlikud arusaamad ja strateegiad teineteist mõnikord täiendada, luues uusi kultuurinähtusi, mis hõlmavad üksikute kultuuride ideoloogiaid ja nendevahelisi suhteid.[1] Mary Louise Pratt võttis kultuuriliste kokkupõrgete ja suhete kirjeldusena kasutusele sõna "kontaktiala".[2] Sel viisil iseloomustatavas kultuurikeskkonnas pole kultuurid üksnes kas omavahelises suhtluses või isolatsioonis. Need kaks strateegiat toimivad üheaegselt ning rakenduvad kultuuride eri aspektidele, luues uusi kultuurivorme. Mitmekultuurilisust võib määratleda viisidel, mis ulatuvad kaugemale pelgast inimtegevusest, andes elava mitmemõõtmelise arusaama kultuurisuhetest, kultuurilisest isolatsioonist ja nende kahe äärmuse vahele jäävatest nähtustest.

Olukorda, kus küll aktsepteeritakse väiksemate gruppide väärtushinnanguid ja tavasid, kuid samas esineb üks selgelt domineeriv kultuur nimetatakse kultuuriliseks pluralismiks.

Mitmekultuurilisuse mõiste

muuda
– Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas. Ühiskond ei ole kultuuriliselt homogeenne [Homogeensus on (koostiselt, omadustelt, tekkelt) ühtlus, ühesugusus]. Erinevused on keelelised, usulised ja etnilised.[3]
– Normatiivne (eesmärk, norm: mitmekultuurilisust peaks kaitsma, väärtustama, edendama ja soodustama) ja kirjeldav (eri kultuurid on lihtsalt kõrvuti).[3]
– Ajaloolised näited on pigem NSVL,[viide?] Austria-Ungari,[viide?] Osmanite riik, India, Iisrael, USA ja Suurbritannia, kuid mitte Lääne-Euroopa riigid (nt Taani).[3]
– Sallivus pole hea iseeneses ega ka absoluutne hea (absoluutne sallivus pole võimalik; sallivus on hea vaid mõõdukas koguses ja õiges kohas, samamoodi nagu positiivne enesehinnang, julgus või hirm).[3]
– Sallimatu liberalism – sallimatus sallimatute suhtes (sõnavabaduse piirangute, abielutraditsioonide ja individuaalsete õiguste piiramise suhtes kogukondlike õiguste nimel).[3]
– Mitmekultuurilisus kui kultuuriline paljusus, väärtuste ja eluviiside paljusus.[3]

Mitmekultuurilisuse definitsioon

muuda

Mitmekultuurilisust võib defineerida pürgimisena jõuda nii kohalike kui ka uustulnukateni, et arendada kestvaid suhteid etniliste ja usuliste kogukondade vahel. Mitmekultuurilisus julgustab neid kogukondi ühiskonnas täiel määral osalema, parandades nende majanduslikku olukorda ning sotsiaalset ja kultuurilist integratsiooni vastuvõtvasse kultuuri.[4]

Mitmekultuuriline ühiskond

muuda

Mitmekultuurilisus tähendab ennekõike seda, et ollakse tolerantsed teiste rahvaste ja nende kultuuriga. Mitmekultuurilises ühiskonnas elavad kõrvuti eri rahvused, kokku saavad eri usud ja kombed. Suurlinnades on mitmekultuurilisus teatud määral paratamatu, sest kokku saavad eri rahvuste esindajad.

Mitmekultuurilisuse edukusele on viimasel ajal antud kardinaalselt lahknevaid hinnanguid. Saksamaa kantsler Angela Merkel on väitnud, et mitmekultuuriline ühiskond on läbi kukkunud, kuna 1960. aastatel kutsuti Saksamaale tööle palju võõrtöölisi, kes pole aga tänini kohalikku ühiskonda integreerunud[5]. Teisalt tuuakse tänini teistele riikidele eeskujuks Kanadat, mis määratleb end ka ametlikult mitmekultuurilise riigina ning kus sellelaadsed probleemid on märgatavalt väiksemad[6]. Vahel tuuakse mitmekultuurilisuse näiteks ka India, mis on rassiliselt, kultuuriliselt, keeleliselt, rahvuslikult ja usuliselt üks kõige mitmekesisemaid riike maailmas.[7]), Indoneesia, Jaapan, Malaisia, Filipiinid, Mauritius, Singapur, Lõuna-Korea.

Mitmekultuuriline poliitika

muuda

Poliitilises kontekstis kasutatakse terminit eri tähendustes:

  • Propageerimine, et eri kultuurid ühes ühiskonnas elaksid.[8]
  • Poliitika, mis aitaks säilitada mitmekesist kultuuri.[8]
  • Poliitika, kus eri etnilistesse ja kultuurilistesse gruppidesse kuuluvate inimeste poole pöörduvad ametiasutused erinevalt sõltuvalt sellest, millisesse gruppi nad kuuluvad.[8]

Viited

muuda
  1. ↑ Ortiz, Fernando. Cuban Counterpoint: Tobacco and Sugar, Durham, NC: Duke University Press,ISBN 0-8223-1616-1. Tlk. Harriet de Onís, 1995
  2. ↑ Pratt, Mary Lousis. "Arts of the Contact Zone." From Inquiry to Academic Writing: a Text and Reader. Boston: Bedford/St. Martin's, 2008. 355-68.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Heywood, Andrew. Politics. Palgrave Macmillan, 2007
  4. ↑ dictionary.reference.com [1], Loetud 21.11.2011.
  5. ↑ Angela Merkel: "Multikultuurne ühiskond on läbi kukkunud" [2], Loetud 13.11.2011.
  6. ↑ Citizenship and Immigration Canada "Canadian Multiculturalism: An Inclusive Citizenship"[3], Loetud 21.11.2011.
  7. ↑ Language in India: "Strength for Today and Bright Hope for Tomorrow"[4], Loetud 21.11.2011.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Kenan Malik: „Multiculturalism undermines diversity“ [5], Loetud 21.11.2011.

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Multiculturalism seisuga 13. november 2011.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mitmekultuurilisus&oldid=5506084"