Mehmet Shehu
Mehmet Shehu (10. jaanuar 1913 Çorush (Peć), Lõuna-Albaania – 17. detsember 1981 Tirana) oli Albaania poliitik.
| Mehmet Shehu | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 10. jaanuar 1913 |
| Surmaaeg | 17. detsember 1981 (68-aastaselt) |
| Autogramm | |
 | |
1930. aastatel õppis ta Napolis sõjakoolis.
1937–1939 võitles ta Hispaania kodusõjas rahvusvaheliste brigaadide koosseisus. 1939–1942 oli ta Prantsusmaal interneeritud.
Alates 1942 osales Shehu Albaanias partisaniliikumises ja Albaania Kommunistliku Partei töös. 1943 valiti ta partei keskkomitee liikmekandidaadiks. 1943–1944 oli ta 1. partisanibrigaadi komandör, seejärel Rahvusliku Vabastusarmee diviisikomandör. 1944–1945 oli ta Antifašistliku rahvusliku vabastamise nõukogu (ajutise valitsuse) liige.
Sõja ajal paistis Shehu silma julmusega. Sõja ajal laskis ta Põhja-Albaania mägedes hukata hõimujuhid ja nende abilised (väidetavalt koguni ühe kolmandiku täiskasvanud meestest), et lõhkuda traditsiooniline elulaad ja tagada allumine kommunistlikule valitsusele.
Pärast Albaania vabanemist okupatsioonist novembris 1944 oli ta rahvaarmee peastaabi ülema asetäitja ning pärast Moskvas õppimist 1946–1947 ja 1948 peastaabi ülem. Tal oli kindralleitnandi auaste.
1948. aastal viis Shehu läbi partei “puhastamise” isikutest, “kes püüdsid Albaaniat Nõukogude Liidust lahutada ning Belgradi mõju alla juhtida”. See tegi temast Enver Hoxhale kõige lähemal seisva isiku ja viis ta tähtsatele ametikohtadele. Siiski jäi ta Hoxha varju. Kui temast oleks saanud Hoxhale tõsine konkurent, oleks ta ilmselt kõrvaldatud.
Alates 1947 oli Shehu rahvakogu saadik. 1948. aastast oli ta Albaania Tööpartei Keskkomitee ja Keskkomitee Poliitbüroo liige, 1948–1953 keskkomitee sekretär. Ta kaotas viimatimainitud positsiooni 24. juunil 1953, kui Hoxha loobus kaitse- ja välisministri kohast, jäädes ministrite nõukogu esimeheks. 1948–1954 oli Shehu ministrite nõukogu esimehe asetäitja, siseminister ja salapolitsei juht. 1954–1981 oli ta Enver Hoxha järglasena ministrite nõukogu esimees, 1974. aastast ühtlasi rahvakaitseminister.
Shehut peeti Enver Hoxha paremaks käeks ja teiseks meheks riigis. Hoxha oli 40 aasta jooksul Shehu sõber ja kõige lähedasem seltsimees. Ta oli üks Hiina–Albaania liidu ning Nõukogude Liiduga suhete katkestamise (detsembris 1961) ettevalmistajaid. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei 22. kongressil tsiteeris Anastass Mikojan Mehmet Shehut, kes oli Albaania parteikongressil öelnud: “Kes ei ole meie juhtkonnaga mingis punktis nõus, sellele sülitatakse näkku, ta saab vastu lõugu ja kui vaja, siis kuuli pähe.” Niisuguseid "parteielu norme" taheti Nõukogude Liidus vältida.
1981 vastustas Shehu Enver Hoxha isolatsionistlikku poliitikat.
Ta leiti 17. detsembril 1981 oma magamistoast kuulihaavaga peas. 18. detsembri ametliku teadaande kohaselt oli ta närvivapustuse tagajärjel enese tapnud. See oli Albaania seaduste järgi raske kuritegu. Ta kuulutati rahvavaenlaseks ja maeti tühermaale Tirana lähedale Nekroçi (Nekroqi) külla.
Pärast surma kuulutati Shehu nii Jugoslaavia salateenistuste kui ka CIA ning ühtlasi KGB agendiks. 1982 ilmunud raamatus "Titoistid" pühendas Hoxha mitu peatükki Shehu paljastamisele. Shehu kadus Albaania ametlikust ajaloost.
Kuulduste kohaselt tapeti Shehu Enver Hoxha käsul, sest ta oli vastu viimase isolatsionistlikule poliitikale. Ühe versiooni järgi olevat Hoxha isiklikult poliitbüroo koosolekul Shehu tapnud.
Tema lesk Fiqret (sündinud Sanxhaktari) ja kaks poega arreteeriti ilma mingi selgituseta.
Pärast sotsialismi langemist ja vanglast vabanemist hakkas Mehmet Shehu noorem poeg Bashkim 1991 oma isa põrmu otsima. Selle leidmisest teatati 19. novembril 2001.