Mats Traat

Ta sündis Kuudse talus (praegu suusabaas) Meema külas Palupera vallas Otepää kihelkonnas Tartumaal.

Ta õppis Arula, Vana-Otepää ja Nõuni koolis^[1], seitsmenda klassi lõpetas 1951. aastal Rannus, misjärel töötas Kureküla sovhoosis.

Õppis aastail 1952–1953 Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumis ja 1953–1954 kaugõppes Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumis. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi tehnik-mehaaniku kvalifikatsiooniga,

1957–1958 töötas Rõngu MTJ-s normeerijana ja 1958–1959 põllumajandustehnika riikliku järelevalve insener-inspektorina Hiiumaal.

Ta lõpetas 1964 Moskvas Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi, 1965–1968 töötas stsenaristide toimetuskolleegiumi liikme ja filmitoimetajana Tallinnfilmis. 1968–1969 õppis Moskvas kaheaastastel kõrgematel stsenaristide ja filmirežissööride kursustel.

Alates 1970. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kirjanikuna. 2016. aastal tähistati kirjaniku 80. sünnipäeva^[2] Arulas, Sihval ja Rannus. Rannu mõisa pargis avati 2016. aasta suvel Mats Traadi nimeline pink.

Traat alustas oma loominguteed luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas.

• "Irdinimene" (1967) – trükiarv 22 000
• "Tants aurukatla ümber" (1971 – 28 000, kordustrükid 1975; 2005 ja 2009)
• "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (kirjutatud 1965–1966; 1973) – trükiarv 36 000; kordustrükk 1985 – 28 000; taastatud variandi trükk 2019)
• "Pommeri aed" (1973 – trükiarv 40 000; kordustrükid 1985 – 28 000, ja 2008)
• "Kohvioad" miniromaan (1974 – trükiarv 24 000; kordustrükk 1985 – 28 000)
• "Inger" (1975 - 32 000; kordustrükid 1985 – 28 000; ja 2016)
• "Irdinimene. Türgi oad" (1977 – 32 000; kordustrükk 1985 – 28 000)
• "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979 –trükiarv 32 000; kordustrükk 1985 – 28 000; "Minge üles mägedele" proloogina 2008)
• "Rippsild" (1980 – trükiarv 36 000; kordustrükk 1985 – 28 000)
• Valitud teosed I ja II (1985) – mõlemad osad 28 000
• "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982 – 36 000; kordustrükk 1990 – 15 000)
• "Üksi rändan" (1985 – 45 000; tsenseerimata kordustrükk koos järjega "Kodu on ilus" 2011) 
• "Minge üles mägedele" (I, II ja III jagu) (1987) – 45 000
• "Hirm ja iha" (1993)
• "Kodu on ilus" (1994)
• "Minge üles mägedele II (IV, V ja VI jagu) (1994)
• "Peremees võtab naise". Minge üles mägedele VII jagu (1997)
• "Muld lõhnab". Minge üles mägedele VIII jagu (1999)
• "Valge lind". Minge üles mägedele IX jagu (2000)
• "Haamri all". Minge üles mägedele X jagu (2001)
• "Minge üles mägedele":
  • 1. köide – proloog, I, II, III ja IV jagu (2008)
  • 2. köide – V, VI, VII ja VIII jagu (2009)
  • 3. köide – IX, X ja XI jagu (2009)
  • 4. köide – XII jagu (2010). Kokku 3350 lk
• "Valge maja" (2017)
• "Tööpataljon" (2020), "Minge üles mägedele" järg

• "Kandilised laulud" esimeses luulekassetis koos Paul-Eerik Rummo, Linda Ruudi, Arvi Siia ja Enn Vetemaaga (1962) – trükiarv 6000
• "Harala elulood", Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, trükiarv 10 eks.
• "Küngasmaa" (1964) – 8000
• "Kaalukoda" (1966) – 10 000
• "Kassiopeia" (1968) – 10 000
• "Laternad udus" (1968) – 8000
• "Ilmakaared" (1970) – 8000
• "Etüüdid läiteks" (1971) – 7000
• "Hilised talled" (1976) – 5000
• "Harala elulood" (1976) – 5000
• "Lagendiku aeg" (1977) – 5000
• "Valitud luuletused" (1979) – 5000
• "Septembrifuuga" (1980) – 5000
• "Valitud teosed III", luule (1985) – 28 000
• "Sügislootus" (1986) – 5000
• "Jäälilled" (1988) – 10 000
• "Ajalaulud" (1990) – 9000
• "Vastuseta" (1991)
• "Koidu kätes" (1993)
• "Armastuse päiv", edimäne kogu luuletusi tartu murden (1995)
• "On unistus kui ränikivi" (2000)
• "Kõllane õtak", tõne kogu luuletusi tartu murden – kassetis koos Hendrik Adamsoni ja Mari Vallisooga (2001)
• "Harala elulood" (2001)
• "Uued Harala elulood" (2002)
• "Elusäde" (2003)
• "Turg ilma Sokrateseta" (2004)
• "Orjavits õitseb" (2005)
• "Traat armastusest" (2006)
• "Soe õhtu" (2008)
• "Oidipus läheb Toompeale" (2010)
• "Tule rüütamine" (2010)
• "Vastsed Harala elulood" (2011)
• "Valgus võtab ka ruumi" (2012)
• "Ugandi igatsus", kolmass kogu luuletusi tartu murden (2013)
• "Alalütlev" (2015)
• "Roheline laev" (2016)
• "Kahutus" (2018)
• "Tuulelagi" (2019)
• "Taivatäis tsirke", nelläss luulekogu tartu keelen (2020)
• "Säidse äidset", viiess luulekogu tartu keelen (2021)
• "Alkaios Maarjamaal" (2021)
• "Kogutud Harala elulood" (2021)

• "Maikuu rohi" (2016)

• "Koputa kollasele aknale" (1966) – trükiarv 16 000
• "Mänguveski" (1972) – 32 000
• "Umbsõlm. Armuvägi" (1989) – 35 000
• "Kartaago kiirrong" (1998)
• "Rukkirääk linnas", marginaale (2001)
• "Islandi suvi" (2003)
• "Sarviku armastus" (2007)
• "Kolm Solveigi" (2015)
• "Abielu viies päev" (2020)

• Poola keelest:
  • Władysław Broniewski. "Kevadest ja surmast" (1971) – trükiarv 6000
  • Tadeusz Różewicz. "Roheline roos" (1982) – 3000
• Tšehhi keelest: Jiří Wolker. "Haljas aas" (1974) – 4000
• Makedoonia keelest: Blaže Koneski. "Armunud tütarlapsed" (1986) – 2000
• Läti keelest: Knuts Skujenieks. "Seeme lume all" (2018)

• "Tants aurukatla ümber" 1968
• "Ukuaru", Veera Saare romaani järgi 1972
• "Puud olid, puud olid hellad velled" 1984
• "Sügis", Oskar Lutsu romaani järgi 1990

• 1973 "Tants aurukatla ümber" lavastus Tallinna Draamateatris – Voldemar Panso, tema enda lavastus
• 1976 "Kohviubade" lavastus Endlas – Aarne Üksküla, tema enda lavastus
• 1982 "Päike näkku" lavastus Tallinna Draamateatris – Mikk Mikiver
• 1982 "Päike näkku" lavastus Moskvas Malaja Bronnaja teatris – Mikk Mikiver
• 1985 "Pommeri aia " lavastus Tallinna Draamateatris – Mikk Mikiver, autori instseneering
• 2011 "Läbi klaasi" lavastus Meleski klaasivabriku peasaalis – Priit Pedajas

Tema luuleraamatuid on ilmunud bulgaaria keeles 3, hindi keeles, läti keeles 2 , soome keeles, vene keeles 4.

Luuletsükleid on ilmunud prantsuse, saksa, hollandi, norra, rootsi ja esperanto keeles, samuti paljudes toonase Nõukogude Liidu rahvaste ning Ida-Euroopa keeltes.

Proosatõlkeid:

• "Tants aurukatla ümber" on ilmunud 12 keeles: läti, ungari, leedu, vene, soome, bulgaaria, tšehhi, kirgiisi, tadžiki, esperanto, slovaki keeles jne
• "Pommeri aed" – vene, bulgaaria ja poola keeles
• "Inger" – saksa, inglise, soome, vene ja ukraina keeles
• "Kohvioad" – vene, ukraina ja poola keeles
• "Rippsild" – soome ja vene keeles
• "Puud olid, puud olid hellad velled" – vene keeles
• "Karukell, kurvameelsuse rohi" – vene, soome ja läti keeles
• Novell "Kartaago kiirrong" eraldi raamatuna soome keeles
• Novell "Hellenurme õhtud" eraldi raamatuna saksa keeles

• 1967 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Koputa kollasele aknale")
• 1971 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Tants aurukatla ümber")
• 1972 – Nõukogude Eesti preemia ("Tants aurukatla ümber")
• 1975 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Kohvioad")
• 1976 – ajakirja Družba Narodov aastapreemia ("Kohvioad")
• 1977 – Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1977 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Harala elulood")
• 1980 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Puud olid, puud olid hellad velled")
• 1983 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Karukell, kurvameelsuse rohi")
• 1986 – Jugoslaavia luuletõlkepreemia (Blaže Koneski "Armunud tütarlapsed")
• 1992 – Juhan Liivi luuleauhind ("Oma riik")
• 1992 – Virumaa kirjandusauhind ("Minge üles mägedele")
• 1994 – Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia ("Armastuse päiv")
• 1996 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Võimurist")
• 1998 – Tammsaare romaaniauhind ("Peremees võtab naise")
• 2000 – Rukkiräägu kultuuriauhind
• 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[3]
• 2002 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Kohtupeegel")
• 2006 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Naised ja pojad")^[4]
• 2007 – Friedebert Tuglase novelliauhind ("Sarviku armastus")
• 2007 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
• 2009 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
• 2010 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (jõgiromaani "Minge üles mägedele" lõpetamise puhul)
• 2010 – Rahvusmõtte auhind^[5]
• 2011 – Jaan Krossi kirjandusauhind ("Õelate lamp")
• 2011 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Õelate lamp")
• 2017 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia
• 2021 – Gustav Suitsu luulepreemia ("Taivatäis tsirke. Nelläss luulekogu Tartu keelen")

Tema abikaasa oli tõlkija Victoria Traat.

• Hilve Rebane, Silvia Nagelmaa. "Traat, Mats". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 607–609

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mats Traat

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mats Traat

• Rein Veidemann. "Traadi eepiline jõgi voolab". Postimees, 28. august 2008
• Rein Veidemann. "Mats Traat: täitsin aastakümneid tagasi võetud kohustuse". Postimees, 18. aprill 2010
• Kalle Kurg. "Lahtisi lehti. Mälestus- ja mõttekillud". err.ee/Kultuur, 23. november 2016
• Jaan Undusk. "Mats Traadist ja hirmsast tahtmisest". Sirp, 2. detsember 2016
• Kalle Kurg. "Kandilisi kilde Mats Traadist". Sirp, 2. detsember 2016

• Mats Traadi 80. sünnipäeva tähistamine Tallinna Kirjanike Majas 23. novembril 2016. err.ee video 2016