Marianne Mikko
Marianne Mikko (neiuna Marianne Sisask; sündinud 26. septembril 1961 Võrus) on Eesti ajakirjanik, poliitik ja feminist[1], XIII Riigikogu liige. Ta oli 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige ja 2011–2015 XII Riigikogu liige.
Hariduskäik
muudaTa lõpetas aastal 1979 Pärnu 1. Keskkooli[2] ja aastal 1984 Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal.
Töökäik ja tegevus ühingutes
muudaMikko oli XII Riigikogu liige. Varem on ta olnud Euroopa Parlamendi liige 2004–2009; kuukirja Diplomaatia peatoimetaja 2003–2004; ajalehe Maaleht erikorrespondent 2002–2003; Raadio Kuku saatesarja "Välismääraja" saatejuht 2002–2004; Eesti Televisiooni diplomaatiline korrespondent Brüsselis 1996–2000 ja erikorrespondent samas 2000–2002; ajalehe Eesti Päevaleht erikorrespondent EL-i ja NATO juures 1994–1996; nädalalehe Eesti Ekspress toimetaja 1991–1992 ja 1993–1994; vabakutseline ajakirjanik Lõuna-Aafrika Vabariigis 1992–1993; Eesti Raadio toimetaja 1984–1991.
Ta on Euroopa Ajakirjandusföderatsiooni juhatuse asendusliige alates 2004, ajakirja Diplomaatia kolleegiumi liige alates 2004, Women in international Security – Estonia (WIISEST) liige alates 2003 ning Eesti Ajakirjanike Liidu liige alates 1985.
Poliitiline tegevus
muudaMarianne Mikko on alates 2002 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja praegu selle juhatuse liige. Ta valiti 2004. aastal 5263 häälega Euroopa Parlamendi liikmeks ja töötas seal aastatel 2004–2009. Mikko on Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei kongressi delegaat alates 2004. aastast.
Marianne Mikko kuulub Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei naisorganisatsiooni PES Women juhatusse.
Ta kandideeris 2011. aasta Riigikogu valimistel Pärnumaal, sai 2093 häält ja osutus valituks. XII Riigikogu koosseisus töötas ta Euroopa Liidu asjade komisjonis ja Riigikaitsekomisjonis ning kuulus Eesti-Georgia, Eesti-India, Eesti-Moldova, Eesti-Prantsusmaa ja Eesti-Sloveenia parlamendirühmadesse. Riigikogus tegutsevatest ühendustest oli ta kaasatud inimkaubanduse ja vägivalla vastase saadikurühma, Pärnumaa saadikurühma, Rail Balticu toetusrühma, Riigikogu naisteühenduse ning säästva energia toetusrühma töösse.
Mikko kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 1 ja sai 859 häält, kuid valituks ei osutunud.[3][4] Ta sai Riigikogu liikmeks Urve Palo asendusliikmena.[5] Tema volitused asendusliikmena lõppesid 14. septembril 2015 ja taastusid 16. septembril 2015.
Isiklikku
muudaMarianne Mikko on teist korda abielus. Tema esimene abikaasa (1984–2008[6]) oli Madis Mikko. Tema teine abikaasa on (Göteborgis asuva) Chalmersi Tehnikaülikooli professor Peter Andrekson[7].
Viited
muuda- ↑ RK kandidaat Marianne Mikko Naiste Hääl, 18. veebruar 2015
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 5. veebruaril 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html
- ↑ http://www.riigikogu.ee/index.php?id=182447
- ↑ "Marianne Mikko: miks peab mehele jääma õigus ka siis, kui ta tegelikult eksib?". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2021. Vaadatud 5. augustil 2021.
- ↑ http://naine24.postimees.ee/742486/marianne-mikko-leidis-oma-elu-armastuse
Välislingid
muuda| Tsitaadid Vikitsitaatides: Marianne Mikko |