Mart Poom

Poom on sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Lõpetas Tallinna 49. Keskkooli kuldmedaliga. Astus 1990. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandust õppima, kuid jättis õpingud pooleli.^[1]

Poom alustas juuniorina Roman Ubakivi juhendatud Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17-aastaselt Nõukogude Liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks.^[4]

1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome, kuid päev enne ärasõitu löödi Poomil FC Flora meeskonnas mängides lõualuu katki. Sõlmis 1992 Soome klubiga Kuopio Palloseura oma esimese välislepingu. Veikkausliigas pidas üheksa kohtumist, Poomi enda sõnul "päris läbi ei löönud, aga õppisin iseseisvalt hakkama saama".^[1]

Poom naasis Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistriliigas 1993. aastani, kui sõlmis Šveitsi klubi FC Wiliga oma teise välislepingu. Osalenud Šveitsis 13 liigamängus, palkas ta 1994. aastal Inglismaa esiliiga meeskond Portsmouth FC. Ehkki Portsmouthi rivistuses tegi Poom lõpuks kaasa vaid neljas liigakohtumises, oli ta enda sõnade kohaselt pärast kaht välislepingut "selge, et tahan ja suudan tippjalgpallurina läbi lüüa".^[1] Poom tuli 1995. aastal veel üks kord tagasi Eestisse, kus mängis 1997. aastani laenulepingu alusel FC Floras.

Rahvusvaheline läbimurre saabus 1997. aastal, kui Poom siirdus esimese eestlasena Inglismaa kõrgliigasse. Kodumaal olid ootused Derby Countyga liitunud Eesti esijalgpalluri suhtes kõrged ning kui 1998. aasta sügisel pidi Poom mitmes kohtumises võtma istet varumeestepingil, andis see ajakirjale Sporditäht põhjust valida aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste esikümnesse "Mart Poomi tähe tuhmumine Inglismaal".^[5] Poom jäi Derbysse kuueks aastaks, "oinaste" särgis pidas ta ühtekokku 146 liigamängu ja valiti hooajal 1999/2000 meeskonna parimaks mängijaks. 2009. aasta hääletasid klubi fännid ta klubi kõigi aegade teiseks väravavahiks.^[6]

Derby laenas Poomi 2002. aastal liigarivaalile Sunderland AFC-ile, aasta hiljem sõlmis ta selle Kirde-Inglismaa klubiga juba täislepingu. Sunderland langes Inglismaa esiliigasse. Seal lõi kurioosumina 2003. aastal peaga värava oma endisele tööandjale Derbyle.

Siirdus 2006. aastal Londoni Arsenali, kus oli Jens Lehmanni ja Manuel Almunia järel kolmas väravavaht. Pääses platsile vaid ühes liiga- ja ühes karikamängus. Arsenal jõudis sel hooajal UEFA Meistrite Liiga finaali (1:2 FC Barcelona vastu), kus Poom ei kuulunud meeskonda, kuid sai klubi euromängude 25-liikmelisse nimekirja kuulumise eest samuti hõbemedali.

Mais 2007 liitus Poom Watford FC-ga. Alustas hooaega esiväravavahina, kuid kaotas koha Richard Leele. Septembris 2008 sai õlatrauma ega pääsenud klubi meeskonnas enam kordagi väljakule. Aprillis 2009 lõpetati tööleping ennetähtaegselt.^[7]

Mängis Eesti koondises aastail 1992–2009 120 korda. Koondisedebüüdi tegi Poom 3. juunil 1992 sõpruskohtumises Sloveeniaga. Ta viibis platsil kõik 90 minutit. See oli koondise esimene kohtumine pärast riigi taasiseseisvumist. Samas mängus debüteerisid veel Meelis Lindmaa, Urmas Kaljend, Urmas Hepner, Igor Prins, Toomas Kallaste, Martin Reim, Indro Olumets, Sergei Ratnikov, Tarmo Linnumäe, Risto Kallaste, Viktor Alonen, Aleksandr Puštov, Urmas Kirs, Marko Kristal. Mäng lõppes viigiliselt 1:1. Poom oli selle mängu päeval 20-aastane. Tema lahkumismäng oli 10. juunil 2009 peetud sõpruskohtumine Portugaliga, kus ta kaitses Eesti koondise väravat 30 minutit ja hoidis värava puutumatuna. Kokku tegi Poom Eesti koondises 31 nullimängu.^[1]

2008. aastast on ta Eesti koondise väravavahtide treener. Tema esimene mäng treenerina oli 26. märtsil Eesti-Kanada, kus oli ta üles antud ka mängijana.^[8] 2009.–2010. aastal töötas ta Londoni Arsenali väravavahtide abitreenerina.^[9][10]

• 1993 aasta parim jalgpallur^[11]
• 1995 aasta parim jalgpallur^[11]
• 1997 aasta parim jalgpallur^[11]
• 1998 aasta parim jalgpallur^[11]
• 2000 aasta parim jalgpallur^[11]
• 2003 aasta parim jalgpallur^[11]
• 2003 Eesti Jalgpalli Liit valis Poomi viimase poolsajandi parimaks eesti jalgpalluriks
• 2004 Eesti Jalgpalli Liidu hõbemärk
• 2009 Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia (eeskujuliku sportlaskarjääri ning Eesti tutvustamise eest maailmas)
• 2010 Valgetähe IV klassi teenetemärk^[12]
• 2015 Eesti Olümpiakomitee teenetemärk

Mart Poomi abikaasa on Lissel Poom, neil on pojad Markus (sündinud 1999),^[13] Andreas (sündinud 2003)^[14] ja Patrick (sündinud 2012).^[15]

2014. aastal ilmus raamatuna Mart Poomi autobiograafia "Minu lugu".^[16]

Mart Poomi vanem õde on pedagoogikadoktor^[17] Katrin Poom-Valickis.^[18]

• Eesti jalgpallikoondislaste loend

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mart Poom

• Online-intervjuu: Lugejate küsimustele vastas Mart Poom Sportnet.ee, 20. jaanuar 2009
• Mart Poom: ole nii hea, kui vähegi suudad Arter, 13. juuni 2009
• Biograafia ESBL-is