Mandel
|
See artikkel räägib mandlipuu viljast; Belgia jõe kohta vaata artiklit Mandeli jõgi; perekonnanime kohta vaata artiklit Mandel (perekonnanimi). |
Mandel on hariliku mandlipuu (Prunus dulcis) luuseemne tuum.[1]
Viljad raputatakse puudelt alla, tugev roheline väliskiht eemaldatakse ja seemned jäetakse päikse kätte kuivama. Emaseid tuumasid (esinevad paaris) kasutatakse tavaliselt kondiitritööstuse toormena ja suuremaid isastuumasid röstitakse iseseisvalt söömiseks.
Mandli seemne tuumad, olenevalt mandlipuu vormist, jagatakse kaheks:
- magus mandel – Amygdali dulcis semina
- mõrumandel – Amygdali amari semina.
Amügdaliini, millest enamikul inimestel moodustub kehas ensüümide toimel sinihape, sisaldavad mõlemad seemnetuumad, mõrumandlid rohkem kui magusad.[1]
Mandlite toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
muuda2012. aastal toodeti maailmas kokku 1,93 miljonit tonni mandleid.[2] Toodangu tabelis on andmed puhastamata seemnete kohta.[2] Seemne kogumassist moodustab kest keskmiselt 60%.[3]
| Riik | Toodang, t |
Osakaal, % |
|---|---|---|
| 720 000 | 37,2 | |
| 215 100 | 11,1 | |
| 142 680** | 7,4 | |
| 100 000* | 5,2 | |
| 99 067 | 5,1 | |
| 89 865 | 4,6 | |
| 86 271 | 4,5 | |
| 75 055 | 3,9 | |
| 70 000 | 3,6 | |
| 62 000 | 3,2 | |
| Maailm kokku | 1 934 817 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||
| ** – mitteametlik väärtus | ||
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 4,70 | g |
| Kalorsus | 575 | kcal |
| Valgud | 21,22 | g |
| Lipiidid | 49,42 | g |
| Tuhk | 2,99 | g |
| Süsivesikud | 21,67 | g |
| Sahharoos | 3,60 | g |
| Kiudained | 12,20 | g |
| Tärklis | 0,74 | g |
| Galaktoos | 0,05 | g |
| Maltoos | 0,04 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 264,0 | mg |
| Raud (Fe) | 3,72 | mg |
| Magneesium (Mg) | 268,0 | mg |
| Fosfor (P) | 484,0 | mg |
| Kaalium (K) | 705,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 1,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 3,08 | mg |
| Vask (Cu) | 1,00 | mg |
| Mangaan (Mn) | 2,28 | mg |
| Seleen (Se) | 2,5 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 0,00 | mg |
| B1 | 0,21 | mg |
| B2 | 1,01 | mg |
| B3 | 3,38 | mg |
| B4 | 52,1 | mg |
| B5 | 0,47 | mg |
| B6 | 0,14 | mg |
| E | 26,87 | mg |
| Folaat | 50,0 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
1,0 | μg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Glutamiinhape | 6,81 | g |
| Aspartaamhape | 2,91 | g |
| Arginiin | 2,45 | g |
| Leutsiin | 1,49 | g |
| Glütsiin | 1,47 | g |
| Fenüülalaniin | 1,12 | g |
| Proliin | 1,03 | g |
| Alaniin | 1,03 | g |
| Seriin | 0,95 | g |
| Valiin | 0,82 | g |
| Isoleutsiin | 0,70 | g |
| Treoniin | 0,60 | g |
B17-vitamiin
muudaMandlituumades sisalduvast amügdaliinist on valmistatud sünteetiline keemiline aine laetrile, mida tuntakse ka B17-vitamiinina ja töötati välja pahaloomuliste kasvajate raviks, kuid kliinilised katsed ei andnud soovitud tulemusi.[4]
Magus mandel
muudaToidu- ja tooraine
muudaMandleid korjatakse valminult ning süüakse peamiselt toorelt, eriti maades, kus mandlipuid kasvatatakse, kuid süüakse ka praetult, soolatult või suhkurdatult.
Selleks võetakse 1/2 naela magusaid mandleid, 1/2 naela suhkrut, 2 supilusikatäit roosivett, 1 triiki theelusika täis sandlipuu pulbrit ja 1 theelusika täis soola. Kõige esite keedetakse poolest naelast suhkrust ühe tassi veega paks siirup, pandakse siis tolmust puhtaks pühitud mandlid sisse ja keedetakse neid niikaua, kuni suhkur terade viisi kokku hakkab tõmbama; siis võetakse mandlid välja, lisatakse liivaseks keenud suhkru juurde veel 1 lusika täis suhkrut, siis roosivesi, kaneel ja sandlipuu pulber. Kui see kõik jälle siirupiks on keedetud, pandakse mandlid sisse ja keedetakse kuni plaksuma löövad ja läigivad, siis võetakse välja ja kohe koost ära.
Mandlijahu
muudaMandlite jahvatamisel saadakse mandlijahu, mida kasutatakse peamiselt kondiitritööstuses ja martsipani valmistamisel, aga ka koduses majapidamises küpsetiste ja kookide valmistamisel.
Mandlipiim
muudaPikemalt artiklis Mandlipiim
Mandlitest saab valmistada mandlipiima, mida kasutatakse toiduvalmistamisel aga ka joogina tavalise lehmapiima asemel.
Toiduõli
muuda
Mandlite rasvõli (Oleum amygdalae) sisaldus on varieeruv 20–60% – magusates on rasvõlisisaldus suurem kui mõrumandlites.
Kuumpressi mandliõli kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses. Samuti leiab mandliõli kasutamist kosmeetika toodetes[1]
Söödamaterjalina
muudaEuroopa Liidus on lubatud farmiloomade söödana kasutada nii koorimata kui ka kooritud purustatud mandleid ja jahvatatud mandlikesti.[6]
Mõrumandel
muudaMõrumandlivesi
muudaMõrumandlivett kasutatakse söögiisu suurendamiseks ja seedetegevuse soodustamiseks.
Mõrumandliõli
muudaKülmpressi mandliõli kasutatakse meditsiinis (nõrgalt lahtistavate vahendite tootmisel ja lahustina) ja homöopaatias.
Mõrumandliessents
muudaMõrumandliessents on kontsentreeritud toiduessents, mida valmistatakse mõrumandli õli valmistamisel järelejäävast "presskoogist".
Mõrumandel liköörides
muuda
Amaretto valmistamisel kasutatakse kas aprikoosiseemnetuumasid ja mandleid või mõlemat.
Mandlikestad
muudaTõenduspõhine meditsiin
muudaMitmesugustes katsetes on kestade ja mandlite söömine (ka söötmine kasteloomadele) avaldanud soodsat ja tervistavat mõju: antidiabeetilist (biotest: inimesed), antioksüdantset, liigkolesterooliveresuse (biotest: inimesed), vähivastast (biotest: rakud ja inimesed) jpm toimet.[7]
Ohud ja vastunäidustused
muudaMõrumandlid töötlemata kujul ja suures koguses on mürgised.[8]
Mandlitele ülitundlikud inimesed peaksid vältima mandlite söömist.
Muu
muudaHiina mandlid (inglise Chinese almond) on aprikoosipuu seemnete tuumad, mida kasvatatakse Hiinas valdavalt nende seemnete tuumade tõttu.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 751 ,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 12.01.2015.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 14.12.2010.
- ↑ [1], Veebiversioon (vaadatud 19.12.2013) (inglise keeles)
- ↑ Proua A. Hoffmann, "Keetmise õpetus", K. Sööt´i trükikoja trükk ja kirjastus, Tartus, lk 304, 1912
- ↑ KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, Veebiversioon (vaadatud 19.12.2013)
- ↑ T. K. Lim, Tong Kwee Lim, "Edible Medicinal And Non Medicinal Plants: Volume 3, Fruits", Springer Science Business Media, lk 480 – 489, 2012, ISBN 978 94 007 2533 1, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.12.2013) (inglise keeles)
- ↑ Aleksander Heintalu, Anneli Sihvart, "Vigala Sassi taimravi. 500 taime koduseks tervendamiseks.", Pegasus, lk 95, 2012, ISBN 978 9949 505 28 9
Kirjandus
muuda- Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 751, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.
Välislingid
muuda- Alan Davidson, "The Oxford Companion to Food", Oxford University Press, lk 12 – 13, 1999, ISBN 0 19 211579 0
- "Pähklite söömine on väga kasulik" Virumaa Teataja