Loodeteelektrijaam

Loodeteelektrijaam ehk loodete-hüdroelektrijaam ehk tõusu-mõõnaelektrijaam on elektrijaam, mis muundab loodete energiat elektrienergiaks.^[1]

Loodeteelektrijaam rajatakse basseini, milleks suletakse laht või jõe suue. Loodeteelektrijaama töö põhineb basseini ja mere veetaseme vahe muutumisel. Selle vahe muutumist põhjustavad tõus ja mõõn. Seetõttu sõltub elektrienergia tootmine loodeteelektrijaamas tõusu ja mõõna režiimist.^[1]

Loodeteelektrijaamades kasutatakse kapselhüdroseadmeid, mis võivad töötada suhteliselt suure kasuteguriga nii elektrigeneraatori- kui pumbarežiimis. Vajadusel saab neist seadmetest vett ka niisama läbi lasta.^[1]

Looded töötavad Maa-Kuu süsteemi pöörlemise energiat. See energia ei taastu, mistõttu loodete energia on taastumatu energiaallikas. Maa pöörlemine on tema eksisteerimise 4,5 miljardi aasta jooksul aeglustunud esialgselt 21,9 tunnilt 24 tunnini ja loodeteenergia kasutamine muudab Maa pöörlemist veelgi aeglasemaks, kuid see toimub üsna aeglaselt. Loodeteenergia kasutamist on Maa pöörlemise aeglustumises näha alles sajandite möödudes, kui selle kasutamine ei suurene.

1985. aastal oli maailmas viis loodeteelektrijaama. Neist esimene ja suurima võimsusega valmis Prantsusmaal Rance'is 1967 ja selle võimsus oli 240 MW. 1984 valmis USA-s Annapolises 20 MW võimsusega loodeteelektrijaam ja 1985 Hiinas Jianxias 2,0 MW loodeteelektrijaam. Neist märksa väiksemad loodeteelektrijaamad olid Hiinas Baishakous (1985), NSV Liidus Kislaja Gubas (1968) ja Hiinas Shashanis (1980).^[2]