Linnavald

Linnavald oli 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduses ettenähtud seisuslik omavalitsusüksus.

Seaduse § 112, 113 ja 115 alusel oli Eestimaa linnades elavatel talupoegadel õigus asutada seisusliku omavalitsusüksusena linnavald (Linna-Koggodus). Seda õigust ei tühistatud ka 1858. aasta talurahvaseadusega.

Linnavalla asutamiseks kutsus Tallinna politseimeister 30. juulil/11. augustil 1817 enda juurde Tallinnas ja Toompeal elavad talupojad ja laskis neil endi hulgast valida kogukonna vanemaiks Madis Adamsoni ja tema abiliseks Jüri Hansoni ning kogukonna eestseisjaiks (Vorsteher) Johann Hindrichsoni, Andres Larsoni ja Hans Jürgensoni. Sel ajal koosnes Tallinna talurahva kogukond 239 täisealisest maksukohuslikust meesisikust^[1].

20. sajandi algul elas Tallinnas kümneid tuhandeid talupoegi, kes seisid vallaliikmete nimekirjades ja maksid makse päritoluvaldadele, millega neil mingit muud seost ei olnud. Linnaelanikeks ei saanud nad astuda kõrge sisseastumismaksu tõttu, seetõttu puudus neil linnas omavalitsuslik toetus.

Nende olukorra parandamiseks koostas Konstantin Päts 1911. aastal palvekirja Eestimaa kubernerile Tallinna linnavalla asutamiseks, millele koguti tuhandeid allkirju.