Linnade allakäik

Linnade allakäik (linnade lagunemine, linnade mädanemine) on protsess, mille käigus varem hästi toiminud linn kaotab muutunud majandus- ja sotsiaalolude tõttu palju elanikke ning jääb lagunema ja vananema. Selline protsess toob endaga kaasa väga palju sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme.

Kõige sagedasemad on taolised nähtused vanades tööstuslinnades, kus tööstuse tegutsemise ajal oli linn jätkusuutlik, aga pärast deindustrialiseerimist langeb linn depressiooni. Näitena võib välja tuua USA linna Detroiti. Linnade allakäik toob endaga kaasa rahvastiku vähenemise, elanikkonna muutused, suure töötuse, killustunud perekonnad ning suure kuritegevuse. Rahvaarvu vähenemise tõttu jäävad paljud hooned tühjaks, neid ei hooldata ega parandata ning need jäävad lagunema, tekitades kõledat ja eemalepeletavat linnamaastikku.^[1]

1970.–1980. aastatest alates on linnade allakäiku seostatud peamiselt läänemaailma linnadega, Põhja-Ameerika ja mõningate Euroopa piirkondadega. Tol perioodil tehtud struktuurimuutused maailmamajanduses, transpordis ja poliitikas viisid majanduse ja sotsiaaltingimuste drastiliste muutusteni, mis põhjustasid linnade allakäigu teket ^[2].

Linnade allakäigu tagajärjed on vastupidised sellele, mis toimub enamikus Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides ja mujal maailmas, kus linnad üldiselt arenevad ja on jätkusuutlikud. Linnade allakäik avaldub peamiselt perifeersetes, linnaäärsetes slummides, samas kui kesklinnas ja kesklinna elamurajoonides säilivad kõrged kinnisvara hinnad ja rahvaarv aina kasvab. Paljudes Suurbritannia ja Põhja-Ameerika linnades esineb sageli nähtust, kus valge rassi esindajad liiguvad ära neist piirkondadest, kus elab palju mustanahalisi, et minna elama äärelinnadesse ja linnast välja ^[3]. Linnade allakäigu üheks iseloomulikuks tunnuseks on linnade lagunemine, mis mõjutab seal elavaid inimesi nii visuaalselt, psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt. Nimelt peavad inimesed elama maha jäetud kruntide ja hoonete ning lagunevate majade keskel, mis mõjub rusuvalt. Lisaks on tühjad hooned ohtlikud kogukonnale, tuues kaasa kuritegevust, kuna mahajäetud majad meelitavad kohale kurjategijaid ja vandaalitsejate jõuke ^[4].

Linnade allakäigul pole üht kindlat põhjust, vaid seda põhjustavad omavahel seoses olevad sotsiaal-majanduslikud tingimused, näiteks linnade planeerimine, kohaliku elanikkonna vaesus, linna läbitavus maantee või raudtee kaudu^[5], valglinnastumine, kinnisvara eest kõrgema tasu nõudmine ^[6], sisserände piiramine ^[7].

Ajalugu

Tööstusrevolutsioonist ehk tööstuslikust pöördest (18. sajandi lõpp – 19. sajandi algus) alates hakkasid paljud inimesed kolima maalt linna, et leida endale töökoht, kuna paljud linnast väljas asunud tehased asendasid manufaktuurse tootmise vabrikutootmisega ja inimtööjõudu kasutati järjest vähem. Toimus linnastumine, mis tõi endaga kaasa rahvaarvu plahvatusliku kasvu ehk ülelinnastumise. Ülelinnastumine tõi endaga kaasa rohkesti probleeme ja muutis linnad majanduslikult haavatavaks. Mitmed uurimused on näidanud, et alad, mis kannatavad tööstusliku allakäigu (kõrge töötus, vaesus, lagunev keskkond) käes, ei taha areneda ^[8].

Seejärel toimusid linnades muutused transpordis, üha enam hakkasid inimesed kasutama ühistranspordi asemel isiklikku sõiduvahendit, mis oli palju mugavam kui kindlaid liine sõitvad bussid ja rongid. Selle tulemusena kadus mõnest linnast ühistransporditeenus. Pärast II maailmasõja lõppu hakkasid paljud poliitikud pooldama äärelinnade arendamise ideid ning toetasid eeslinnastumist, suunates maksudest tuleneva raha eeslinnade infrastruktuuri rajamiseks.

Tootmissektor oli jõukuse allikaks enamikus suurtes linnades. Mõnes kohas ei soovitud aga tööstusi linna, vaid need paigutati linnast välja. See tõi endaga kaasa aga linna elanikkonna vähenemise, rahutused ja linna allakäigu. Kui linnas elanikkonna arv väheneb, on ka maksutulu oluliselt väiksem, see sunnib linnavõime tegema kärpeid, vähendama kulutusi ja tõstma makse. Kõrgenenud maksud sunnivad inimesi, kes seni olid otsustanud jääda, linnast siiski lahkuma ^[9].

Linnade allakäik Eestis

Linnade allakäik pole puudutamata jätnud ka Eestit. Selliste asundustena, kus on aset leidnud linnade lagunemisega sarnane protsess, võib näitena välja tuua Ida-Virumaal asuvad Sirgala ja Viivikonna. Tegemist on kahe väikese külaga, mis rajati 1960. aastatel Ida-Virumaa kaevanduste kõrvale. Need olid mõlemad Kohtla-Järve linnaosad. Mõlemad külad olid veel 1980. aastatel täis elu, külades tegutsesid lasteaiad ja koolid. Lisaks oli olemas söökla, pood, klubi ja ka haigla. Külades oli kokku ligikaudu 5000 elanikku. Kui Eesti 1990. aastatel vabaks sai, algas sealne allakäik. Kaevandused ja karjäärid suleti, hinnad kerkisid ning elanikud hakkasid küladest lahkuma. Tänapäevaks on mõlemast külast järele jäänud väga räämas ja lagunenud hoonetega kohad, kus elab kokku umbes 100 elanikku^[10]. 2017. aastal liideti need küladena Narva-Jõesuu linnaga.

Vaata ka

Gentrifikatsioon, vastupidine protsess
Kummituslinn

Viited

↑ Iannone, P., A., 2014. Seeking Balance: Philosophical Issues in Globalization and Policy Making. Transaction Publishers. Transaction Publishers. United States of America, lk 135 (ISBN 1412854431, ISBN 9781412854436)
↑ Urban Sores: On the Interaction Between Segregation, Urban Decay, and Deprived Neighbourhoods, by Hans Skifter Andersen. ISBN 0-7546-3305-5. 2003.
↑ Jackson, Kenneth T. (1985). Crabgrass Frontier: The Suburbanization of the United States. New York: Oxford University Press. ISBN 0-19-504983-7.
↑ Dallas Leadership Foundation’s Neighborhood Association Collaborative, Dallas, Texas Vaadatud 22.11.2014
↑ The Power Broker: Robert Moses and the Fall of New York, by Robert Caro, p.522.
↑ How East New York Became a Ghetto by Walter Thabit. ISBN 0-8147-8267-1. Page 42.
↑ Comeback Cities: A Blueprint for Urban Neighborhood Revival By Paul S. Grogan, Tony Proscio. ISBN 0-8133-3952-9. Published 2002. pp. 139-145.
↑ Lupton, R. and Power, A. (2004) The Growth and Decline of Cities and Regions. CASE-Brookings Census Brief No.1
↑ Edward Glaeser, Andrei Schleifer, The Curley Effect: The Economics of Shaping the Electorate, The Journal of Law, Economics, & Organization 21 (1): 12–13
↑ Õitsvatest tööstuslinnakutest on saanud lagunevad kolkad Vaadatud 22.11.2014

[1] Iannone, P., A., 2014. Seeking Balance: Philosophical Issues in Globalization and Policy Making. Transaction Publishers. Transaction Publishers. United States of America, lk 135 (ISBN 1412854431, ISBN 9781412854436)

[2] Urban Sores: On the Interaction Between Segregation, Urban Decay, and Deprived Neighbourhoods, by Hans Skifter Andersen. ISBN 0-7546-3305-5. 2003.

[3] Jackson, Kenneth T. (1985). Crabgrass Frontier: The Suburbanization of the United States. New York: Oxford University Press. ISBN 0-19-504983-7.

[4] Dallas Leadership Foundation’s Neighborhood Association Collaborative, Dallas, Texas Vaadatud 22.11.2014

[5] The Power Broker: Robert Moses and the Fall of New York, by Robert Caro, p.522.

[6] How East New York Became a Ghetto by Walter Thabit. ISBN 0-8147-8267-1. Page 42.

[7] Comeback Cities: A Blueprint for Urban Neighborhood Revival By Paul S. Grogan, Tony Proscio. ISBN 0-8133-3952-9. Published 2002. pp. 139-145.

[8] Lupton, R. and Power, A. (2004) The Growth and Decline of Cities and Regions. CASE-Brookings Census Brief No.1

[9] Edward Glaeser, Andrei Schleifer, The Curley Effect: The Economics of Shaping the Electorate, The Journal of Law, Economics, & Organization 21 (1): 12–13

[10] Õitsvatest tööstuslinnakutest on saanud lagunevad kolkad Vaadatud 22.11.2014

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]