Lauka mõis

Lauka mõisal oli peahoone ja kõrvalhooned. Puidust peahoone esise väikese auringi ääres asetsesid tähtsamad kõrvalhooned. Lauka mõisa südamesse viis 750 meetri pikkune sihitee, mis oli kujundatud alleena. Peahoone ja mitmed kõrvalhooned on praeguseks hävinud, neist on säilinud varemed. Tänapäeval on säilinud vaid mõisa moonakatemaja ja ait.

Ait ehitati 19. sajandi I poolel paekivist ja on lubjatud seintega. Hoone oli algselt poolkelpkatusega.

Moonakatemaja on rajatud 18. sajandi teisel poolel. See on ehitatud puidust rõhtpalkseintega ja kõrge kelpkatusega, mis hiljem kaeti eterniidiga. Aknad on väikesed. Hoonel on mantelkorsten.

Lauka mõisas tegutses 18. sajandil ka Lauka tellisetehas.

Lauka mõis oli rajatud Saare-Lääne piiskopkonna alale, võimalik et kaitseks mereröövlite eest. Mõisakohta mainiti esimest korda 1552, kui Diedrich von Fahrenbech (Fahrensbach) ostis selle Mathias von Langeni leselt.^[1]. Diedrich von Fahrenbechi tütar Anna abiellus enne 1592. aastat Jürgen Peetziga, kelle teine abikaasa Margaretha Holstfer (Holstfern) pärandas lesena 17. märtsil 1658 koostatud testamendiga Lauka mõisa Kukruse mõisniku Gerhard Lode abikaasale Anna Maria von Treydenile. 1677. aastal pantis mõisa Axel Julius De la Gardie Hiiumaa Hauptmanni Joachim Transehe lesk Brigitta Grönbeck, 1678. aastal Gustav von Clodt ja 26. oktoobril 1696 Hiiumaa foogt Hans Becker.

1715. aastal omandas mõisa major David Philipp Herzog, 1718. aastal tema lesk Sophia Christina Herzog, kes 25. juulil 1751 loovutas mõisa Reigi pastorile Jonas Glanströmile 2753 riigitaalri eest. Glanström loovutas mõisa omakorda 18. mail 1753 major Adam von Borningile. 1765. aastal sai omanikuks Friedrich Borning, kes 30. juunil 1776 pantis mõisa 12 500 rubla eest assessor Woldemar Konrad von Ungern-Sternbergile 40 aastaks 12 500 rubla eest, kuid Ungern-Sternberg loovutas 11. mail 1776 pandi kapten Moritz von Pistohlkorsile 12 500 rubla eest. 1. märtsil 1781 müüs ooberst Georg Heinrich von Erdmann mõisa kammerhärra parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile 14 500 hõberubla eest. Peale Ungern-Sternbergi surma sai 20. juulil 1811 mõisa omanikuks leitnant Eduard von Ungern-Sternberg 80 000 hõberubla ja 80 000 bankorubla eest. 6. märtsil 1858 müüs parun Eduard von Ungern-Sternberg Kõrgessaare ja Lauka mõisa maanõunik krahv Reinhold von Stackelbergile 120 000 rubla eest. Pärast Stackelbergi surma päris mõisa 1. märtsil 1870 tema õde Adele von Ungern-Sternberg, kes kinkis 1900 Kõrgessaare ja Lauka mõisa oma pojale Ewald von Ungern-Sternbergile. 1907 omandas mõisa Eugenie Bodarevskaja 3 276 800 rubla eest. 1913. aastal sai mõisa omanikuks Vene Talurahva Põllupank.^[2]

• Lauka mõis Eesti mõisaportaalis
• Ülevaade Lauka mõisast. Muinsuskaitseamet.