Laiuse

2003. aastal oli alevikus 390 elanikku. 2000. aastal oli elanikke 470. Sellega oli asula Eestis elanike arvult 218. kohal. 2011. aastal oli alevikus 417 elanikku.

Ajalooliselt pole kunagi eksisteerinud Laiuse-nimelist küla. Keskajal ja varauusajal teati Laiuse nime all sellenimelist ordulinnust koos sellele kuuluva maa-alaga. Pärast lossi varemetesse jäämist kandus nimi 17.–18. sajandil edasi kihelkonnale, mida varem tunti Voomala või Võhmala nime all. Sama nime hakkasid kandma ka kihelkonnakeskus ja kirik ning endise ordulinnuse kõrval asunud mõis (saksa keeles Lais Schloss, eesti Laiuse mõis). 1866. aastal moodustati mõisa põhjal Laiuse vald, kirikumõisa põhjal aga Laiuse kirikuvald, mis 1893. aastal liideti Laiuse vallaga. Nõukogude ajal eksisteeris Laiuse külanõukogu. 1977. aastal moodustati endise Sootaga küla põhjal Laiuse alevik, mis sai nime aleviku territooriumile jäänud kunagiselt kihelkonnakeskuselt ja kirikult.

Laiuse nime algkuju on M. J. Eiseni järgi Lagesoo või Laisoo, mis tuleb piirkonnale iseloomulikust soisest maastikust. Sama tähendusega on ka varasem kihelkonnanimi Voomela. Soole viitab ka Sootaga küla nimi.^[4]

Sootaga küla on esmamainitud 1585. aastal (Sotaga). Poola ajal kuulus küla Laiuse lossi staarostkonna Anukowe vakusesse (nimi vardja järgi)^[5]. 1601. aastal elas külas 7 perekonda ning küla juurde kuulus ka Mõra veski (Moraweski)^[6]. Rootsi aja alguses, 1624. aastal, kuulus toona tühi küla Laiuse lossi valdkonda Ruhekonna vakusesse^[7]. Pärast lossi maade riigistamist ja Laiuse riigimõisa loomist 17. sajandi lõpus kuulus Sootaga küla loodud riigimõisale. 18. sajandi alguses levinud katku tõttu jäi 2/3 taludest külas tühjaks, kokku suri katku 144 inimest, mis oli rohkem kui üheski teises Laiuse mõisa külas^[8]. Pärast katku hakkas elanikkond taas kiiresti kasvama. 1758. aastaks oli külas 18 taluperet 159 inimesega ning see oli Laiuse mõisa küladest suurim^[9]. Pärast Laiuse valla loomist 1866. aastal kujunes külast vallakeskus – seal asus vallamaja ja hiljem ka seltsimaja.

Vabadussõja ajal asus külas mõne nädala jooksul Nõukogude Venemaa vägede tugipunkt, köstrimajas peatus bolševike ülemus.^[10]

1950. aastal loodi Sootaga külanõukogu. 1954. aastal moodustati endiste Sootaga, Mõisamaa ja Kivijärve külanõukogust Laiuse külanõukogu, mis hiljem liideti Jõgeva külanõukoguga.

1700. aasta veebruaris algas Põhjasõda. Sama aasta septembris saabusid Vene väed Narva alla. See peale saabus oktoobris Eestisse Rootsi kuningas Karl XII. Rootslased lõid novembris venelased Narva alt minema. Talve tulekuga tuli Rootsi vägedel leida talvitumiskoht. Selleks valiti sõjast rüüstamata Tartumaa. Kuninga vägi jõudis Laiusele 18. detsembril 1700. Osalt varemeis kunagine ordulinnus sai kuninga peakorteriks. Lähedalasuvasse Kivijärve mõisa paigutati krahv Carl Piperi juhitud riigikantselei. Karl XII valitses ligi pool aastat Laiuselt Rootsi kuningriiki. Laiusel käis ka väga vilgas diplomaatiline tegevus. Kuningaga reisisid kaasa Prantsusmaa kuninga Louis XIV ja Saksa-Rooma keisri Leopold I saadikud.^[11]

Igavuse peletamiseks korraldati Laiusel erinevaid üritusi. Jõulude ajal kaeti lossipõrand vana kombe kohaselt õlgedega, kus võis lihtrahva kombel möllata. 27. jaanuaril 1701 (tänapäevase kalendri järgi 7. veebruar) tähistati pidulikult kuningas Karl XII nimepäeva. Selle päeva õhtul esitati Magnus Stenbocki komponeeritud ooper. Esinejate hulgas oli kümmekond pruutideks riietatud eesti neidu, kaks torupillimängijat ja kubjas, kes esitas eestikeelse laulu.^[11]

Kuningas viibis korduvalt isiklikult talupojapulmades, millest ühed peeti isegi kuninga ruumides Laiuse lossis. Laiusel harrastas kuningas ka põdra- ja karujahti. Pärimuse kohaselt istutas Karl Laiuse pastoraadi aeda kolm pärna, millest üks veel praegugi kasvab.^[11]

Rootsi vägede kohalolek polnud talupoegadele lihtne. Kuigi üldine läbisaamine oli hea, oli nende toitmine ja ülalpidamine koormaks. Mõnikord tuli talus ulualust pakkuda kuni 50 sõdurile, pakkuda neile küüti ja loovutada heina hobustele. Ohvitserid olid aga paljudel juhtudel talupoegade laste ristsetel vaderiteks.^[11]

 

Kooliharidust on Laiusel antud üle 315 aasta, Laiuse kool kuulub Eesti vanimate koolide hulka. 2012. aasta novembri seisuga oli Laiuse Põhikooli direktor Siiri Rahn, õppeaastal 2012/2013 oli koolis 7 klassikomplekti 67 õpilasega ja 16 õpetajat.^[12] 1999. aastal valminud juurdeehitises tegutsevad ka kohalik kultuuriselts Püüe ja Laiuse raamatukogu, mis on vanim rahvaraamatukogu Eestis (esmamainimine 1849). 2016/17. õppeaasta seisuga sai Laiuse Põhikoolist Laiuse Jaan Poska Põhikool. 2016. aastal täitus Laiuse koolil 330. tegutsemisaasta.

 

Alevikus asub Laiuse Püha Jüri kirik, mida on esimest korda mainitud 1319. aastal. Ühena vähestest on sel 4 väikest lisatorni. Kirik on algselt täitnud ka kaitsefunktsiooni – sellest ka paksud müürid ning kõrged ja kitsad aknad. Kirikuga on seotud palju legende ja rahvajutte. 1909–1922 oli seal õpetajaks Johan Kõpp. Kogudust on teeninud ka Elmar Salumaa. 2012. aastast on koguduse õpetaja Georg Glaase. Kogudusel on umbes 170 annetajaliiget. Kirikuaed on arheoloogiamälestis. Seal kasvavad looduskaitsealused tamm ja 300-aastane pärn (nn Laiuse pärn), mille olevat istutanud Karl XII. Kunagist matmiskohta meenutab kirikuaias asuv üksik rõngasrist.

Muud vaatamisväärsused on Laiuse lähistel asuv Laiuse Siniallikas ja muuseum Laiuse õletuba. Eraldi vaatamisväärsuseks on Laiuse voorelt avanev vaade. See on Eesti pikim voor, olles üle 10 km pikk ning ulatudes 144 m üle merepinna. Vaatetorn on ehitamisel. Giidi saab tellida Laiuse raamatukogust.

Laiusel elab poola kirjanduse tõlkija ja luuletaja Hendrik Lindepuu. Ta on Laiusel korraldanud Poola kultuuri tutvustavaid üritusi (Poola päevade raames juulis 2003).

Sootaga külas on sündinud advokaat Villem Jauram.

• Laiuse kolhoos

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Laiuse

• Jõgeva maakonna kaart
• Laiuse põhikooli koduleht
• Laiuse raamatukogu koduleht