[go: up one dir, main page]

Läti merevägi

Läti merevägi (Läti keeles Latvijas Jūras spēki) on Läti Relvajõude väeliik merekaitse eest vastutav väeliik.

Läti merevägi
Mereväe embleem
Asutatud 10. august 1919
Riik Läti
Kuuluvus Läti relvajõud
Ülesanne meresõda
Peakorter Liepāja
Deviis Mūs vieno Latvijas svētais vārds!
Lahingud Läti Vabadussõda
Ülemad
Mereväe ülem Kaspars Zelčs
Sümboolika
Mereväe lipp

Mereväe lipulaev on staabi- ja toetuslaev Virsaitis A-53.

Ajalugu

muuda
 
Läti allveelaevad Tallinnas 1927

Läti merevägi loodi 10. augustil 1919. Praktiliselt andsid eestlased lätlastele mõned väiksemad Landeswehrilt vallutatud sõjalaevad juba 1919. a juulis. Algselt nimetati mereväge Meredivisjoniks. 1919. aasta suvel võeti üle Riias remondis olnud endine suurem Saksa miinitraaler, mis sai pärast kapitaalremonti 1922. a divisjoni lipulaevaks Virsaitis. 1923. aastal asutati merelennuväe divisjon. 1924. aastal nimetati Meredivsijon Rannakaitse divisjoniks. 1926. aastal võeti kasutusele kaks miinitraalerit-miiniveeskajat Imanta ja Viesturs ning allveelaevad Ronis ja Spidola. 1920. aastatel tehti üsna sageli koostööd Eesti merejõududega, kui divisjoni ülemaks oli baltisakslane Archibald von Keyserling ja Eesti merejõude juhtis samuti baltisakslane Hermann von Salza.

1938. aastal võeti kasutusele mereväe lipp ja 22. detsembril nimetati Rannakaitse divisjon Läti mereväeks. Läti mereväe koosseisus oli 2. maailmasõja alguseks peamiselt 4 miinitraalerit, 2 allveelaeva ja 1 allveelaevade toetuslaev.

19. augustil 1940. a arvati Läti mereväe laevad seoses Nõukogude okupatsiooniga Balti laevastiku koosseisu. Allveelaevu hiljem Nõukogude-Saksa sõjas ei kasutatud.

Taasiseseisvumise künnisel hakati Gaidis Zeibotsi juhtimise all looma samuti oma mereväge. Esimest korda pärast taasiseseisvumist heisati Läti lipp juba 11. aprillil 1991 sõjalaeval Sams. Suurema hulk laevu saadi esmalt 1994. aastal, sealhulgas 2 Ida-Saksamaa Kondor-klassi miinitraalerit ja rootsi patrullkaatrid.

Koosseis

muuda

Mereväe koosseisus on

  • Mereväe staap
  • Miinitõrjelaevade divisjon
  • Patrull-laevade divisjon
  • Rannavalve
  • Merevalve- ja sidekeskus
  • Balti miinitöökoda

Kokku on Läti mereväe teenistuses umbes 550 inimest.

Laevad

muuda
 
Tripatite klassi miinijahtija
 
Skrunda klassi patrull-laevad

Baasid

muuda

Sõjalaevad asuvad Liepājas. Rannavalvelaevade staap asub Riias (üksused Liepājas ja Ventspilsis). Õppekeskus ja logistikabaas asuvad Liepājas (üksused Riias ja Ventspilsis).

Tunnused

muuda

Laevalipud

     
Sõjalaeva lipp Güüs Sõjalaeva vimpel

Ametiisikute lipud ja vimplid

               
Kaitseminister Mereväe ülem Viitseadmiral Kontradmiral Kommodoor Laevastiku ülem Brigaadi ülem Divisjoni ülem

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda