Kuressaare Teater

Kuressaare Teatri maja ehitati arvatavasti 19. sajandi alguses, mil seda tunti "Meedla uue kojana" ja see kuulus von Pollide suguvõsale. 19. sajandi lõpus müüdi hoone Peterburi salanõunikule Ivan Mierzeyewskile suvilaks.

1911. aastal ostis maja Kuressaare Eesti Selts. Ilus kivimaja maksis hiigelsumma – 12 000 rubla, kuid selts suutis selle kiiresti kokku saada. Üle poole laenati pangast, ülejäänud saadi võlatähtede müügist ning seltsi liikmete ja kohalike majandustegelaste annetustest. Heldeim annetaja oli ettevõtja Johannes Kingissepp. 1914. aastaks oli selts nii palju kosunud, et majale tehti 3500 rubla maksnud juurdeehitus (laiendati saali ja ehitati näitelava).

I maailmasõja ajal oli maja küll Vene, küll Saksa sõjaväe kasutuses ja 1918. aastal oli majas saksa keskkool. Seltsielu sai uue hoo Eesti Vabariigi alguses. 1919. aasta lõpus tegutsesid seal lisaks lauljatele, muusikutele, näitlejatele, sportlastele jt ka Kuressaare Eesti Seltsi haridusosakonna raamatukogu ja lugemislaud, nelja aasta pärast avati kino.

1921. aastal renditi maavalitsuselt kõrvalasuv krunt ja ühendati see seltsi aiaga avaraks pargiks. 1925. aastal ehitati ümber lava, 1930. aasta remondi käigus ehitati teatrisaali juurde jalutusruum, 1935–1936 muudeti ruumijaotust ja seati sisse keskküte.^[1]

Kui 1924. asus näitejuhi ja lavastajana tööle Jaan Metua, saab rääkida süsteemsest teatritegevusest Kuressaares. Aastast 1935 on teater kutseline, ametliku nimega Kuressaare Teater, mis vääristas seda maja kuni teatri likvideerimiseni 1951. aastal.

Pärast Kuressaare Teatri sulgemist tegutses ajaloolises Kuressaare Eesti Seltsi majas rajooni kultuurimaja, hiljem okupatsiooniarmee ohvitseride klubi. Koos Eesti taasiseseisvumisega tekkis maja renoveerimise idee. Üsna kehvas seisus olnud hoone taasavati teatrimajana vaatajatele 1999. aastal.