Kuala Lumpur
Kuala Lumpur on Malaisia pealinn ja suurim linn. See asub Malaka poolsaare lääneranniku keskosas.
| Kuala Lumpur | |||
|---|---|---|---|
| |||
 | |||
Pindala: 244 km²  | |||
|
Elanikke: 1 509 700 (2007), linnastus 6 933 500 | |||
| Koordinaadid: 3° 9′ N, 101° 42′ E | |||
 | |||
Kuala Lumpur asub 35 km kaugusel rannikust Gombeki ja Klangi jõe ühinemiskohas, linna nimi tähendab otsetõlkes mudast kahe jõe ühinemiskohta.
Kuala Lumpur on suhteliselt noor linn – selle rajasid hiinlased 150 aastat tagasi 1857. aastal. 19. sajandi lõpul ta hakkas arenema tinakaubanduse keskuse ümber ja on kasvanud väikesest tinakaevandajate asulast miljonilinnaks.
Linnas elab umbes 1,6 miljonit inimest (1 145 075 elanikku (1991, rahvaloendus); 1 374 700 (1997, hinnang)). Linnastus, mida tuntakse ka nimega Klang Valley, elab ligi 7 miljonit inimest ja seda peetakse üheks kiirema kasvuga globaalseks keskuseks nii elanike arvu, majanduse, rahanduse kui ka kaubanduse osas.
Aastatel 1880–1978 oli Kuala Lumpur Selangori pealinn. 1946–1957 oli Briti koloonia (1946–1948 Malaia Liit, 1948–1957 Malaia Föderatsioon) administratiivkeskus, 31. augustil 1957 kuulutati välja Malaisia iseseisvus.
Kuala Lumpur on tähtis Malaisia kaubandus-, tööstus- ja rahanduskeskus. Linnas ja selle ümbruses töödeldakse kautšukit, toodetakse palmiõli ja teisi toiduaineid, autosid, elektroonikaseadmeid, põllumajandustehnikat ja tekstiile. Kuala Lumpuri lähedal kaevandatakse inglistina ja kivisütt. Kuala Lumpuris asuvad Riigi Keskpank ja teised suured pangad, fondi- (alates 1978. aastast) ja kaubandusbörsid (alates 1980. aastast), riigiasutuste juhatus jne. Linnas on linnaraudtee. Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam (KLIA) asub Sepangis (1998).
Vaatamisväärsused
muudaMalaisia „vabaduse väljak“ – Padang Merdeka väljak, kus kuulutati välja Malaisia iseseisvus. Väljakul seisab maailma kõrgeim lipuvarras ning seal peetakse ka iga-aastast Merdeka päeva.
Samuti on väljakul linna üks kaunimaid hooneid – mauri stiilis ehitatud Sultan Abdul Samadi maja, mis oli projekteeritud Briti arhitektide poolt 19. sajandi lõpul. Ehitisse kuulub 40 jala kõrgune kellatorn ja vasksed kuplid.
Rahvusmuuseum (Muzium Negara), kus on võimalik tutvuda Malaisias elavate rahvusrühmade ajalooga ja Malaisia taimestikku ja loomastikku mitmekülgselt esitava väljapanekuga.
Rahvusmošee (Masjid Negara) oma 75 meetri kõrgusele küündiva minaretiga.
Kaasaegne Kuala Lumpuri sümboliks on maailma kõrgeimate hoonete hulka kuuluv rahvusliku naftakompanii Petronase kaksiktorn (Petronas Towers), mis jäljendab pagoodide ehitusstiili. 1996–2003 oli see oma 88 korrusega (451,9 m) maailma kõrgeim ehitis.
Samuti on muljetavaldav teletorn Menara KL, mis on kõrguselt (421 m) maailmas neljandal kohal. Selle sissepääsu kaunistavad arabeskidest pitskujundid.
Koloniaalstiilis ehitatud rongijaama hoone on ehitatud 1900. aastate alguses. Nüüd on see nii jaam kui ka hotell. Selles Põhja-India arhitektuurist inspireeritud hoones on tähelepanuväärsed võlvid, ilusad spiraalid ja seitsmekujulised minaretid.
Galerii
muuda-
Sultan Abdul Samadi maja
-
Rahvusmuuseum (Muzium Negara)
-
Padang Merdeka väljak
-