Ars

See artikkel räägib kunstikombinaadist; muude asjade kohta vaata Ars (täpsustus).

ARS (täisnimega: Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat ARS^[1]) oli 1944. aasta detsembris rajatud Eesti NSV Kunstifondi allasutus.^[2]

Asutamise ajal kandis ühendus nime Tarbekunsti Keskus, aastast 1957 kandis nime Kunstitoodete Kombinaat ja aastast 1975 Eesti NSV Kunstifondi Tallinna Kombinaat Ars.^[3]

Esimesel aastal töötas kombinaadis 400 inimest, neist 20 kunstnikku, tootmisse läksi 180 kavandit. 1974. aastaks oli kombinaadil keraamika-, nahkehistöö-, metallehistöö-, tekstiili-, dekoratiivkudumis-, kujundustöö- ja monumentaalkunstiateljee.^[3] Töötajate üldarv oli 735, nendest 95 kunstnikku. Tootmisse läks 1400 kavandit nii kombinaadis töötavate kui ka vabakunstnike loomingut.^[2]

Keraamikaateljee rajati 1948. aastal. Seal valmisid pisiplastika, aiavaasid, vaasid, kohviserviisid, kannud, kruusid jms. 1945. aastal rajatud nahkehistöö ateljees viljeldi eesti nahkehistööle omaseid klassikalisi tehnikaid nahavooli, nahalõiget ja -põletust. Sortimenti kuulusid karbid, karbikesed, rahataskud ja raamatuköited. Metallehistöö ateljees valmistati kuld- ja hõbeehteid, vasest kohvikanne, suveniire ning dekoratiivvorme.^[2] Tekstiili- ja dekoratiivkudumise ateljeed loodi koos 1945. aastal. Varsti moodustas kumbki eriharu oma ateljee. Tekstiiliateljees valmistati pearätte ja silmkoeesemeid, dekoratiivkudumise ateljees dekoratiivkangaid.^[2]

Kujundustöö ateljeele, tollasele Tarbekunsti Keskuse Dekoratiivkunsti Ateljeele, pani 1948. aastal aluse kunstnik Jaan Siirak.

Aastal 1987 hakkasid Arsi kuuluvad ateljeed ettevõttest eralduma ja iseseisvuma.^[3] Esimesed kaks olid Ars-Juveel ja Ars Monumentaal.

Nüüd kuulub hoone Eesti Kunstnike Liidule ning tegutseb ARS Kunstilinnaku^[4] nime all.