Krapp

See artikkel räägib karjakellast; taime kohta vaata artiklit Harilik punavärvik

Krapp ( ka kolgats, lõkats, õitsikell^[1], läänemurdes rõks, Saaremaal rapukas, lõunaeesti murretes lokk^[2]) on puust õõnestatud või lauakestest tehtud alt laienev karjakell^[1], mille sisse oli heli tekitamiseks nööriga kinnitatud 1 või 2 kõra ehk tila. Samasuguseid krappe valmistati ka vaskplekist.^[2] Krapid pandi kaela hobustele, lehmadele ja lammastele, keda lasti metsakarjamaale.

Krapid olid Euroopas laialt levinud^[2] ning eri piirkondades erisugused.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Toimetanud Õie Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 75
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 100

Välislingid

Foto, krapp ERM-is

[Etnograafia_sõnaraamat-1] 1,0 ^1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Toimetanud Õie Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 75

[Rahvakultuuri_leksikon-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 100

[1]

[2]