Klintaine vald
Klintaine vald (läti keeles Klintaines pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Pļaviņase linnaga, Vietalva, Aiviekste vallaga, Bebri ja Koknese vallaga, üle Daugava jõe ka Sece ja Staburagsi vallaga ning Jēkabpilsi piirkonna Sēlpilsi vallaga.
| Klintaine vald | |
|---|---|
| läti Klintaines pagasts | |
| Pindala: 94,13 km² | |
Elanikke: 563 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,0 in/km² | |
| Keskus: Stukmaņi | |
 |
Valla pindala on 94 km². 2016. aasta seisuga elas seal 771 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 655 lätlast, 67 venelast, 12 valgevenelast, 9 ukrainlast, 9 poolakat ja 10 leedulast.[3] Valla keskuseks on Stukmaņi küla, vallavanem on Giedre Zvirgzdiņa.[4]
Stukmaņi vald loodi 19. sajandil. Agraarreformi ajal kuulusid selle Stukmaņi mõisale 1693 ha ja Rītere mõisale 490 hektarit maad. Aastal 1925 nimetati vald ümber Pļaviņase vallaks. Pļaviņas sai aastal 1927 linnaõigused ja selle maad eraldusid siis valla aladest. Aastal 1935 oli Pļaviņase valla pindala 110 km² ja seal oli 1695 elanikku.[5]
Aastal 1945 moodustati vallas Pļaviņase ja Klintaine külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Klintaine külanõukoguga likvideeritav Pļaviņase külanõukogu, aastal 1960 liideti Pļaviņase sovhoosi maad Pļaviņase linna maapiirkonnaga. Aastal 1977 liideti osa külanõukogust Pļaviņase linnaga. Aastal 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[6] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Pļaviņase piirkonda.
Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Kalnapeļņi muinaskalmed.[7] Riikliku kaitse all on Stukmaņi mõisa hoonetekompleks, sealhulgas kaks aita, vana häärber, mis kannab nime Sikadele, ja torniga tall-tõllakuur, lisaks veel Pļaviņase linnamägi ehk Kassimägi, Avotiņkalnsi linnamägi, Viinamäe linnamägi ja muinaskalmed, Oliņkalnsi linnamägi ja XIV sajandist pärit piirikivi.[8]
Vallas voolavatest jõgedest tähtsaimad on Daugava, Pelve ja Pērse jõgi.
Looduskaitse all on Rītere Tuvimänd, Auzāni kuusk, Klintaine kuiv jõesäng ja karstiala, Kalēji tamm, Viesturi esimene tamm, Aveniņi tamm, Vīnkalni tamm, Depši pärn, Depši tamm, Silrieši tammed, Lokstiņi tammed, Lokstene vaher, Lokstene tamm ehk Seatamm, Jaunzemi saar, Steģi tamm, Vozmi künnapuu, Vozmi tamm ja Klintaine tamm. Lisaks kasvab vallas veel arvukalt nimetuid põlispuid. Valla lõunaossa jääb 83 ha suurune Klintaine hoiuala.[9]
Vallas on seitseteist küla. Valla keskus Stukmaņi on staatusega vidēciems ja seal oli 2020. aastal 176 elanikku. Ülejäänud valla külad on staatusega mazciems: Alkšņi 20 elanikuga aastal 2009, Avotiņi 20 elanikuga aastal 2009, Čulkstēni elanikuga aastal 2003, Alunēni 20 elanikuga aastal 2008, Dīķīši 15 elanikuga aastal 2009, Ilgciems 6 elanikuga aastal 2003, Klintaine 30 elanikuga aastal 2009, Lauciņi 4 elanikuga aastal 2009, Mūrnieki 35 elanikuga aastal 2009, Peļņi 6 elanikuga aastal 2009, Rīteri 84 elanikuga aastal 2020, Salas 5 elanikuga aastal 2009, Skaistlejas 8 elanikuga aastal 2009, Stēģi 8 elanikuga aastal 2009, Sturti 6 elanikuga aastal 2015 ja Zemlejas 3 elanikuga aastal 2003. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Pļaviņu novads, vaadatud 16.10 2020
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2020. Vaadatud 16. oktoobril 2020.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. oktoober 2020. Vaadatud 16. oktoobril 2020.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.