Kolga-Jaani kihelkond

13. sajandil kuulus ala Nurmekunna ja Mõhu maakonna lõunaosa piiresse ning Liivi ordu võimu ajal Põltsamaa komtuurkonda.

Kihelkonda on esimest korda mainitud 1559. aastal Kõrve (Corper) nimega. Aastani 1639 oli Kolga-Jaani Põltsamaa abikogudus.

Naaberasualatest soode ja metsadega eraldatud Kolga-Jaanis oli 16.–19. sajandil kõrge iive ja suhteliselt tihe asustus. Hoogsasti tehti uudismaad ja rajati peamiselt vabadikukohti.

1773. aastal ühendati Tartu kreisist lahutatud Kolga-Jaani kihelkond, Pilistvere ja Põltsamaa kihelkond Pärnu kreisiga.

Kolga-Jaani elu edenemisele aitas kaasa Meleski-Rõika peeglivabriku rajamine. Peeglivabrik avati 1795. aastal.^[1] 1860. aastate lõpus algas kihelkonnas talude päriseksostmine. Sellal toimus ka väljaränne Venemaale.^[1]

Kihelkonna keskuseks kujunes kiriku ümber tekkinud Kolga-Jaani alevik. Rahvastikust kuulus valdav enamik luteri kirikusse. Samas oli märkimisväärselt suur ka õigeusuliste osa ning 19. sajandi keskel siirdus ligi 26% elanikkonnast apostlikku õigeusku.^[1]

Kihelkonnas paiknes 4 mõisat: 1 kirikumõis ja 3 rüütlimõisast peamõisat. Lisaks veel 4 karjamõisat.

• Kolga-Jaani kirikumõis (Pastorat Klein-St. Johannis)
• Paenasti (Pajusby) rüütlimõis
• Soosaare (Soosaar) rüütlimõis
• Võisiku (Woiseck) rüütlimõis

1866. aastal, kui võeti vastu vallaseadus ja valdadest said riiklikud haldusüksused, algas hoogne mõisavaldade liitmine.

19. sajandi viimasel veerandil oli Kolga-Jaani kihelkonna alal neli valda:

• Võisiku,
• Soosaare ja
• Paenasti (ka Painaste, Paenaste) vald ning
• Kolga-Jaani kirikuvald.

Neist kolm viimast liitusid 1892. aasta septembris Soosaare vallaks.^[1]

• vene ortodoksikiriku koguduse Lalsi kihelkonnakool

• Kolga-Jaani kalmistu
• Kolga-Jaani kirikuaed
• Kolga-Jaani II maailmasõja matmispaik
• Lalsi kalmistu
• Võisiku mõisa kalmistu

Eesti Rahva Muuseumile käidi kihelkonnas vanavara korjamas esimest korda 1911. aastal.^[2]

Rõivastel olid 19. sajandi keskpaiku järgmised iseloomulikud tunnused:

• Särgil oli Põhja-Viljandimaale iseloomulik lai mahapööratud krae, kraeotsad põimpiluga. Särkide õlalappidel ja varrukavärvlitel valge linase niidiga tikitud püvisilmpistes külakirjad. Särgikaeluse kinnitiks ja ehteks vitssõlg või väike prees, keset rinda oli suur prees või kuhiksõlg
• Pikitriibulised seelikud, millel ülekaalus sinised ja punased toonid
• Valge linane narmaskaunistusega põll
• Potisinisest koduvillasest riidest või tumesinisest või mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun
• Kukesaba- ehk ratastanu, pidulikke tanusid tärgeldati
• Valged villaste värviliste roositud kirjadega või lihtkoelised sukad
• Jalas pastlad või kingad^[3]

Kolga-Jaani kihelkond hõlmas ligikaudu endise Kolga-Jaani valla maad.

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 308–310.
• "Kolga-Jaani kihelkond", koost. Enno Piir, sarjast "Sakalamaa ei unusta", Memento 1997

• Kolga-Jaani kihelkonnast Eesti mõisaportaalis