Konfutsianism

Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab tegutsemist, arvestades inimsuhete tundlikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus.

Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid ja mis tulenesid omakorda muistsetest väärtustest. Ta uskus, et li on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks kogu universumit.

Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt.

Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisikraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks:

1. Muutuste raamat (Yijing)
2. Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing)
3. Laulude raamat (Shijing)
4. Kommete raamat (Liji)
5. Kevaded-sügised (Chunqui)

Konfutsius viitab ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma.

Traditsiooniliselt peetakse Konfutsiust nende teoste koostajaks või väljaandjaks, kuid tänapäeval arvatakse, et need koostati ja muudeti mitme sajandi jooksul kuni Hani dünastiani välja.

Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast tekstist:

1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu);
2. Mengzi (Mencius);
3. Suur õpetus (Daxue);
4. Keskmine tavaline (Zhongyong).

Lääne-Hani dünastia (206 e.m.a – 24 m.a.j) valitsejad tegid konfutsianismist riigi ametliku moraalse ja poliitilise õpetuse aastal 141 e.m.a. Enne seda oli konfutsianism enesearendamise ja kehatehnikate praktika. Erinevalt matsist oskab õilis enda keha valitseda. Enesearendamise rühmad tegelesid muusika, lõimetekstide õppimisega, vibulaskmise ja kaarikusõiduga. Nad ei olnud erakud, nagu taoistide eellased.

• Märt Läänemets, "Konfutsianism – maailma vanim humanismiõpetus" – raamatus "Ajalaval: kangelane & väärtused", Tartu–Helsingi 1995, lk. 171–195
• Creel, Herrlee G. Confucius and the Chinese Way. Reprint. New York: Harper Torchbooks. (Originally published under the title Confucius—the Man and the Myth.)
• Fingarette, Herbert. Confucius: The Secular as Sacred ISBN 1-57766-010-2.
• Ivanhoe, Philip J. Confucian Moral Self Cultivation. 2nd rev. ed., Indianapolis: Hackett Publishing.
• Nivison, David S. The Ways of Confucianism. Chicago: Open Court Press.
• Joseph R. Levenson. Confucian China and its modern fate (1958-1965)
• Max Weber, The Religion of China: Confucianism and Taoism.
• Xinzhong Yao (2000) An Introduction to Confucianism. Cambridge: Cambridge University Press.
• Chang Wing-tsit. Neo-Confucianism and Chinese Scientific Thought // Philosophy East and West. Honolulu, 1957.Vol.6 N 4.
• Кобзев А. И. Философия китайского неоконфуцианства. М., 2002. — 606 с. ISBN — 5-02-018063-7
• Olev Remsu. "Konfutsiuse sünnipäev", järjejutt. Maaleht, november, 2009 kuni aprill, 2010.

• Teavet ja pilte Vikipeedias
• Internet Encyclopedia of Philosophy: Confucius
• Internet Encyclopedia of Philosophy: Neo-Confucian Philosophy
• Stanford Encyclopedia of Philosophy Entry: Confucius [1]
• Interfaith Online: Confucianism
• Confucian Documents at the Internet Sacred Texts Archive.
• Oriental Philosophy, "Topic:Confucianism"