Ketassaag

Ketassaag (ka kreissaag) on tööriist, mida kasutatakse mitmesuguste materjalide, näiteks puidu, kivi, plasti või metalli lõikamiseks. Saagi on võimalik kasutada käeshoitavana või masinale paigaldatuna. Puidutöötlemises tähendab "ketassaag" käeshoitavat tüüpi, saepink ja nurgasaag on teised levinud ketassae liigid. Skil™-i saed on muutunud üldiseks kaubamärgiks tavaliste ketassaagide puhul. Ketassael on spetsiaalselt iga materjali jaoks konstrueeritud kindla kujuga terad. Lisaks on puidutöötlemiseks disainitud sellised terad, mis võimaldavad teha pikilõiget ja ristilõiget või mõlema kombinatsiooni. Ketassaed on peamiselt elektrilised, kuid valmistatakse ka bensiinimootori ja hüdraulilise mootoriga ketassaage, mida on võimalik ühendada rasketehnikaga, nii et kaob vajadus eraldi energiaallika järele.

Ajalugu

Ketassaag leiutati 18. sajandi lõpupoole, kui käsisaage kasutati saeveskites selleks, et teha palkidest saematerjali. Enne kui disain selle jaoks loodi saeti palke saeveskites, kas käsitsi käsisaega või kasutades motorotiseeritud saagi, mis liikus üles ja alla vastassuunaliselt. Ketassae pöörlev omadus nõuab rohkem jõudu, kuid lõikab kiiremini, kuna sae hambad on pidevas liikumises. Ka ketassae hääl erineb üles-alla liikuva sae häälest, selle järgi sai saag hüüdnime "Buzz-Saw".

Saeveskid kasutasid algul selleks, et saagida saelauad, prussid ja liistud õigesse mõõtu, väiksema diameetriga ketassaage. Tehnoloogia arenedes hakati põhisaagidena kasutama suurema diameetriga saage, millega on otstarbekas lõigata näiteks seinalaudu.

Väited ketassae leiutamise kohta

Kes täpselt ketassae leiutas, pole kindlalt teada – variante on päris mitu.

Levinud väide käib ühe vähetuntud ehitaja Samuel Milleri kohta, kes tuli Southamptonist Inglismaalt, kes sai patendi aastal 1777 sae tuuleveskile. Kahjuks neis väidetes mainitakse ainult sae kuju, mis tõenäoliselt näitab, et see polnud tema leiutis.
Gervinust Saksamaalt on tihti tunnustatud ketassae leiutamise eest aastal 1780.
Walter Taylor Southamptonist omas plokkide valmistamise lepingut Portsmouthi dokile. Umbes 1762 ehitas ta saeveski, kus ta rikkus plokid. See vahetati välja teise veskiga aastal 1781. Kirjeldused tema masinast 1790ndatel näitavad, et ta omas ketassaage. Taylor patenteeris kaks teist parandust plokkide valmistamiseks, kuid mitte ketassaage. See võib näidata, et tema ei leiutanud seda või ta avalikustas oma leiutise ilma seda patenteerimata (mis tähendaks seda, et seda ei saa enam patenteerida).
Veel üks väide ütleb, et ketassaag tuli Hollandist 16. või 17. sajandil. See võib olla õige, kuid mitte midagi täpsemalt ei teata.
Teised ütlevad, et suure ketassae kasutamise saeveskites leiutas Tabitha Babbitt aastal 1813 – seda väidet ei peeta tänapäeval usutavaks.
Ka Barringer, Manner ja Wallise tehas Rock Valley Mansfield Nottinghamshire'is väidab, et just tema leiutas ketassae. Protsess tavaliselt hõlmab materjali turvalist kinnitamist alusele või selle kinnitamist kruustangidega, seejärel lastakse saag aeglaselt üle selle. Teises variandis on saag lauas paigal ja materjali lõigatakse aeglaselt seda saagi lükates. Iga hammas, mis materjali tabab, teeb väikese lõike.

Ketassae omadused

Lõikamine toimub metallist teral olevate hammaste abil või abrasiivtera toimel.
Sael on kitsas lõiketee ja sile pinnaviimistlus.
Lõiked on sirged ja üsna täpsed.
Metalli või plasti lõikamisel jäävad tavaliselt lõikeserva krassid (mis tuleks eemaldada liivapaberiga).
Sae seadistamine tuleks teha geomeetriliselt.

Ketassaetüübid

Lisaks käes hoitavatele ketassaagidele on olemas ka teistsuguseid saage, mis kasutavad lõikamiseks ketast:

Saeveskiterad

Algselt oli saeveskites ketassaagidel väiksemad terad ning neid kasutati saematerjali ümbersaagimiseks pärast seda, kui materjal oli läbinud üles-alla liikuva sae, mis jätab lõigatud materjali eri külgedele nii vertikaalsed kui ka ümmargused saejäljed. Seda tüüpi saed tegid väiksemate detailide (nt lauad) lõikamise palju efektiivsemaks. Pärast 1813. või 1822. aastat kasutasid saeveskid suuri ketassaage, mis olid kuni 3-meetrise läbimõõduga. Suured saed aga nõuavad ka palju võimsust ning ei leidnud palju kasutust enne aurumasina kasutuselevõttu. Olenevalt sellest, kummalt poolt saetera materjal ära kukub, on saeterad kas parema- või vasakukäelised. Saepink määrab ära, kummakäeline saag on. Nii suurtel saagidel on tavaliselt teljest maas ka murdetihvt, mis murdub, kui sael on ülekoormus, ning lubab teljel vabalt pöörelda, vältimaks masina lõhkumist. Tavaline ketassaetera on ka vahetatavate lõikehammastega. Ketassae terasid kasutatakse ka radiaalsae alternatiivina.

Kreissaag

Kreissaagidel on sarnase suurusega terad nagu saeveskisaagidel. Kui aga saeveskisaag lõikab piki puusüüd, siis kreissaag lõikab risti süüd. Kreissae terad võivad olla kuni 90 cm läbimõõduga, olenevalt jõuallikast ja eesmärgist. Kreissaed on mõeldud küttepuude lõikamiseks puunottidest.

USA-s ja Kanadas on standardne puidumõõtühik süld – cord. Cordwood tähendab inglise keeles puunotti, mis on lõhkumata ja neli jalga (121,92 cm) pikk. 19. ja 20. sajandi alguses varustasid farmerid majaomanikke cordwood'iga, mis hiljem saeti ja lõhuti ahjude jaoks parajaks. Peaaegu kõik küttekolded olid ehitatud 16-tolliste (40,64 cm) puude jaoks, mille sai täpselt cordwood'ist, mis on lõigatud kolmeks jupiks. Kui cordwood oli kolmeks jupiks lõigatud, oli hiljem seda lihtne kirve abil halgudeks lõhkuda.

Enamik kreissaage koosneb raamist, terast, spindlist, künast ja jõuallikast. Küna on kallutatav või libistatav suunaja, mis hoiab notte lõikamise ajal kinni. Mõned kreissaed toimivad ka rihmajamiga traktori jõuvõtuvõllilt või siis on traktori haakeseade küljes ja ühendud otse jõuvõtu võlliga. Iseseisvatel kreissaagidel võib olla ka bensiini mootor või elektrimootor. Spindel on laagritel võll, mis nii toetab, kui ka käitab lõiketera. Raam toetab küna ja tera mugaval kõrgusel töö tegemiseks.

Kreissaed olid Ameerika maapiirkondades kunagi väga populaarsed. Neid kasutati küttepuude lõikamisel, ajal mil käsisaed oli ainuke teine variant. Notid, mis olid liiga suured kreissaele, lõigati ikkagi käsitsi. Tänapäeval kasutatakse küttepuude lõikamisel kreissaagide asemel enamasti mootorsaage. Sellest hoolimata mõned ettevõtted ja inimesed kasutavad kreissaage, et säästa mootorsaage. Enamik inimesi arvab, et kreissaed on ohtlikud ja oma aja ära elanud.

Käsiketassaed puidu töötlemiseks

Ketassaag puidutööstuses on tavaliselt elektriajamiga ümmarguse saeteraga saag, mis on mõeldud puidu lõikamiseks, kuid millega on võimalik lõigata ka teisi materjale olenevalt terast.

Ketassaed võivad olla nii parema- kui ka vasakukäelised olenevalt sellest, kummal pool asub tera mootor. Vasakukäesaage on tavaliselt lihtsam kasutada, kui saage hoida paremas käes ja vastupidi, sest kasutaja ei pea lõikejoone nägemiseks kummarduma üle sae. Puidulõiketerad on tavaliselt volframkarbiidist teradega, kuid kiirlõiketerasest terad on samuti saadaval. Sae alust on võimalik reguleerida sügavuse määramiseks ja on võimalik ka kallutada tera suhtes kuni 45-kraadise, vahel ka 50-kraadise nurga alla. Lõike sügavuse seadistamine aitab vähendada tagasilööke saeteralt. Eri läbimõõduga terad sobivad erinevatele saagidele ning seetõttu on teri 14–61-sentimeetrise läbimõõduga. Saag on võimalik ka ehitada nii, et tera kinnitub otse mootori võllile. Tera on võimalik käitada ka kaudselt paralleelselt asetseva mootoriga tiguratta abil, mille toimel tekib sael suurem väändemoment.

Tigurattaga teisaldatava ketassae leiutas 1923. aastal Edmond Michel. 1924. aastal lõi Michel koos Joseph Sullivaniga firma Michel Electric Handsaw Company, mille eesmärk oli Micheli leiutatud sae tootmine ja müümine. Hiljem võttis firma endale nimeks Skilsaw Inc. Teisaldatavaid ketassaage kutsutakse sageli skilsaagideks või Skil-saagideks. Selle sae järeltulijaid valmistab Skil tänapäevalgi. Et pääseda mööda Skili patentidest, leiutas Art Emmons 1928. aastal otseajamiga sae.

Tänapäeval on levinud juhtmeta akutoitel ketassaed.

Metalli külmlõikesaag

Külmlõikesaed on ketassaed, mida kasutatakse metalli lõikamiseks. Terad, mida neil kasutatakse, on üsna suure läbimõõduga, väikese pöörlemiskiiruse ja lineaarse vooga. Neil saagidel on kolme tüüpi terasid: täishammastega, segmenthammastega ja karbiidist vahetatavate hammastega terad. Ketassaele söödetakse tavaliselt materjali horisontaalselt ja see lõikab materjali kitsa lõikepiluga. Materjali hoitakse lõikamise ajal paigal pitskruvi või kruustangidega. Lõiketera hambad ja jahutusvedelik viivad eemale ka lõikamise ajal tekkiva puru.

Abrasiivsaed

Abrasiivsaag on ketassaag, millel on teemanttera asfaldi ja betooni lõikamiseks. Pöörlevalt liikuv ketassaag on olemuselt juba hea vahend kõvade materjalide, betooni, asfaldi, metalli, kahhelkivide, telliste ja kivide lõikamiseks abrasiivkettaga. Selliste materjalide lõikamiseks kasutatakse tavaliselt ka teemantterasid.