Viljastamine katseklaasis
Viljastamine katseklaasis (inglise keeles in vitro fertilisation, lühend IVF) ehk munaraku kehaväline viljastamine on protsess, mille käigus viiakse munarakk ja seemnevedelik kokku katseklaasis ning emakasse siiratakse embrüo.
Maailmas sündis esimene nn katseklaasilaps 1978. aastal Inglismaal. Eesti esimene katseklaasilaps sündis 1995. aastal.
Arvatakse, et tänu kunstlikule viljastamisele on sündinud üle 8 miljoni lapse.[1]
Terminoloogia
muudaLadinakeelne termin in vitro tähendab 'klaasis' ning see viitab katseklaasidele, milles tehakse bioloogiaeksperimente.[2]
Väljend “katseklaasilaps” viitab samuti Petri tassile, milles tavaliselt IVFi läbi viiakse.
Viljastamine katseklaasis ehk IVF on viljatusravi meetod.[3]
Meetod
muudaIVF viiakse läbi nii loomuliku menstruaaltsükli ajal kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga. Rasestumise tõenäosus on suurem stimuleeritud ovulatsiooniga.[4]
Ovulatsiooni ajal kogutakse naiselt munarakud. Selleks punkteeritakse munasarja tupe kaudu. Mees annab spermaproovi samal päeval kui kogutakse naise munarakud. Enne munarakkude kogumist ja spermaproovi andmist tuleb hoiduda suguühtest 2–5 päeva.[4]
Katseklaasis viiakse kokku munarakk seemnevedelikuga, et saaks toimuda viljastumine. Raskekujulise spermapatoloogia korral võib tekkida vajadus seemnerakk otse munarakku süstida (ICSI).[4]
Viljastatud munarakust areneb embrüo ja see siiratakse mõni päev hiljem emakasse.[4]
Tüsistused
muudaIVFi ettevalmistamise käigus võib tekkida munasarjade hüperstimulatsiooni raske vorm, mida iseloomustab üldine turse tekkimine kudedes. See tüsistus vajab ilmtingimata haiglaravi.[4]
Kui munarakud kogutakse narkoosis, on võimalikud narkoositüsistused. Seotud on need eelkõige organismi ülitundlikkusega ravimitele, mille tulemusena võib tekkida allergiline šokk. Esinemissagedus sellel tüsistusel on 0,5:10 000.[4]
Ülejäänud embrüod ja munarakud
muudaKui IVFi tulemusena saadakse rohkem embrüoid, kui on protseduuriks vaja, siis saab embrüot säilitada külmutamise teel hilisemaks siirdamiseks.[4]
Ajalugu
muudaEsimene laps, kes sündis IVF-meetodi tulemusena, oli Inglismaal 25. juulil 1978 ilmale tulnud Louise Brown.[5] Protseduuri töötasid välja ja viisid läbi füsioloog Robert G. Edwards, günekoloog Patrick Steptoe ja embrüoloog Jean Purdy.[6]Edwardsit tunnustati 2010. aastal selle saavutuse eest Nobeli füsioloogia- ja meditsiiniauhinnaga.[7] Teistele teadlastele see au ei laienenud, sest Nobeli auhinda ei anta postuumselt.
Esimene Eestis ja ka Baltimaades sündinud IVF meetodil eostatud laps tuli ilmale 26. augustil 1995 Tallinna Keskhaiglas. Viljastamine ja embrüo siirdamine toimusid Tartu Ülikooli kliinikus doktor Andrei Sõritsa juhendamisel.[8]
Vanim katseklaasis viljastamise meetodi abil lapse saanud naine on 73-aastane Mangayamma Yaramati, kes sünnitas 5. septembril 2019 kaksikud tüdrukud. Kuna Mangayammal oli juba 25 aastat varem saabunud menopaus, kasutati protseduuriks ta abikaasa spermat ja doonori munarakku.[9]
Eetika
muudaSiirdamiseelne geneetiline diagnoos või sõeluuring
muudaSiirdamiseelne geneetiline diagnoos oli algselt ette nähtu selleks, et eristada geneetiliselt päritava haigusega embrüoid. Ent kuna seda meetodit on kasutatud ka teatud tunnustega embrüote valimiseks, on tekkinud eetilised küsitavused. Peamiselt, et kas inimesel on õigus manipuleerida, milline laps talle sünnib või peaks.[10]
Rahaahnus
muudaEetiline murekoht on ka viljatusravi muutumine tööstuseks, millelt saab kasumit teenida. Kuigi Eesti seadused seda keelavad, on näiteks USAs ühele naisele siiratud 12 embrüot korraga, mis tõi endaga kaasa kaheksike sünni ning palju meediakajastust.[11] Samuti muretsetakse kasumi eesmärgil IVFi ülekasutamise pärast ehk IVF protseduuri reklaamitakse ja viiakse läbi naistel, kellel seda tegelikult vaja pole.[12]
Religioossed küsimused
muudaKatoliku kirik usub, et embrüol on hing eostamise hetkest, mistõttu on nad vastu IVFiga kaasneda võivale embrüote hävitamisele. Samuti on nad kunstliku viljastamise vastu, kuna usuvad, et seksuaalne vahekord on oluline osa abielust ning eostamisprotsessist.[13]
Islamis on kunstlik viljastamine lubatud, seni kuni see leiab aset abielu paari sugurakkudega ja embrüo siiratakse sama paari naisele.[13]
Eesti Kirikute Nõukogu läkituse kohaselt toetavad kõik liikmeskirikud peale Rooma Katoliku Kiriku Apostelliku Administratuuri Eestis kunstliku viljastamist, mis toimub abikaasade sugurakkudega, eeldusel, et varuembrüoid ei kõrvaldata. Doonorrakkude kasutamise puhul arvamused erinevad.[14]
Emotsionaalne side
muudaMõned uuringud osutavad, et vanemad, kelle laps on kunstliku viljastamise teel eostatud, demonstreerivad oma lapsega suuremat emotsionaalset seotust ning nad naudivad vanemaks olemist rohkem, kui vanemad, kelle laps on eostatud naturaalsel viisil.[15]
Legaalsus
muudaEestis reguleerib kunstliku viljastamist kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Selle kohaselt võib Eestis kunstlikult viljastada ainult täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil ning naine peab selleks andma kirjaliku nõusoleku. Naisele võib ühe kunstliku viljastamise ajal üle kanda kuni kolm embrüot, mis kõik on loodud ühelt isikult pärinevatest sugurakkudest. Keelatud on teaduslikuks uurimistööks kasutatud embrüo siirdamine naisele. Samuti on keelatud embrüo manipuleerimine kloonimise eesmärgil, kahe erineva DNAga embrüo ühendamine, arenemisvõimelise embrüo loomine inimese ja looma sugurakkude ühendamise teel ning lapse soo valimine, välja arvatud siis, kui seda on tehtud hoidmaks ära lapse haigestumist raskesse soolisse pärilikku haigusesse.[16]
Lühidalt teistest meetoditest
muudaIUI (intrauterine insemination) ehk emakasisene viljastamine on meetod, mille korral süstitakse mehe sperma peene kateetri abil emakaõõnde. See meetod on näidustatud, kui mehe spermaga esineb kergema astme probleeme, probleemid on seotud emakakaelaga või kui lastetuse põhjus on ebaselge. Üle 40-aastastel naistel on IUI tulemuslikkus väga madal.[4]
Võõrast munarakust pärit embrüoga viljastamine on meetod, mida kasutatakse, kui naiselt ei ole võimalik meditsiinilistel põhjustel munarakku saada. Sel juhul viljastatakse doonori munarakk IVF meetodil ning siiratakse tekkinud embrüo patsiendile.[4]
Viited
muuda- ↑ "More than 8 million babies born from IVF since the world's first in 1978". sciencedaily.com.
- ↑ "In vitro". sonaveeb.ee.[alaline kõdulink]
- ↑ "Viljastusravi protseduurid". itk.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2019.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 "Kunstlik viljastamine". kliinikum.ee.
- ↑ "BBC ON THIS DAY | 25 | 1978: First 'test tube baby' born". news.bbc.co.uk.
- ↑ "Three Created a Fertility Revolution With I.V.F., but One, a Woman, Went Unrecognized - The New York Times". nytimes.com.
- ↑ "Robert G. Edwards – 2010. aasta Nobeli füsioloogia ja meditsiini preemia laureaat". ojs.utlib.ee.
- ↑ "Postimees 1995. aastal: esimene Baltimaade katseklaasilaps sündis Eestis". postimees.ee.
- ↑ "Indian woman, 73, gives birth to twin girls". theguardian.com.
- ↑ "Practices and ethical concerns regarding preimplantation diagnosis. Who regulates preimplantation genetic diagnosis in Brazil?". ncbi.nlm.nih.gov.
- ↑ "Suleman octuplets". en.wikipedia.org.
- ↑ "Is In Vitro Fertilization Being Overused?". cbsnews.com.
- ↑ 13,0 13,1 "Reconciling religion and infertility". web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. november 2013.
- ↑ "Eesti Kirikute Nõukogu". ekn.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. märts 2021.
- ↑ "Psychological adjustment in adolescents conceived by assisted reproduction techniques: a systematic review". ncbi.nim.nih.gov.
- ↑ "Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus". riigiteataja.ee.
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "EE" ei kasutata eelnevas tekstis.