Kalev Ots

Kalev Ots sündis 1949. aastal Viljandimaal Valma külas. Tema isa Valter Ots arreteeriti juunis 1949 ja saadeti Siberisse; tema vanaisa oli Kõo vallavanem Jaan Ots. 1956. aastast elas Kalev Ots Arukülas Harjumaal, kus alustas ka kooliteed. 1967. aastal lõpetas ta Tallinna 21. Keskkooli ja 1973. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi keemiateaduskonna. 1975. aastal ta abiellus ja asus elama Nõmmele. Aastatel 1971–1982 töötas Tallinnas Pirita tee elektroonikainstituudis^[viide?] teadusliku töötajana ja astus kaugõppe teel aspirantuuri Moskva Terase ja Sulamite Instituudis. Talle tehti 1977. aastal pakkumine tööstusspionaažiks välismaal, millest ta keeldus. 1982. aastal asus tehnoloogina tööle Tondi elektroonikatehasesse.^[viide?] 1987. aastal kaitses Moskvas elektroonika erimaterjalide tehnoloogia erialal tehnikakandidaadi kraadi.^[viide?]

19. aprillil 1989 astus ta ERSP-sse. Samal ajal oli ka Nõmme Eesti Kodanike Komitee liige, hiljem esimees. 1990. aasta veebruaris valiti Kalev Ots Eesti Kongressi saadikuks. 1990. aasta kevadel oli ta üks kaitseliidu taastajaid Nõmmel, algselt malevkonna pealiku abi, siis Nõmme malevkonna ja Harju maleva pealik.

Pettununa mõlemas institutsioonis astus 16. märtsil 1991 välja ERSPst ja nädal hiljem Eesti Komitee juhatusest. Sama aasta 5. septembril andis Heinrich Mark talle kapteni aukraadi. Seoses nn Ellamaa lahinguga peatas Kalev Ots 1992. aasta juulis oma tegevuse malevapealikuna kuni sõjaministri otsuseni, mida ei tulnudki.

30. jaanuaril 1995 suunati ta 4,5-kuulisele täiendusõppele Euroopa kaitseuuringute keskusse Saksamaal. Alates 1. juunist 1996 arvati ta reservi, kuna loobus poliitilistel põhjustel pikendamast oma senist teenistuslepingut. Kaitseliitu kuulub ta aga jätkuvalt.

2012. aastast oli Kalev Ots MTÜ Nõmme Vana Apteegi Sõprade Seltsi juhatuse liige^[viide?] ja alates 2014 likvideerija. 2013. aastal avaldas Tallinnas raamatu "Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus", 2018. aastal sama raamatu teise, parandatud ja täiendatud trüki.

2019. aasta lõpus alustas tegevust eestlastele põlisrahvaõiguste saamiseks. 29. juunist 2021 on Kalev Ots MTÜ Etnilistest eestlastest põlisrahva kogu juhatuse liige ja kontaktisik.

• Kalev Ots (kuni 28. novembrini 2003) – peaministri asetäitja ja haridusminister
• Paul Muuli (suri 17. augustil 1997) – majandusminister ja põllutööminister
• Viktor Imala (suri 16. mail 1998) – kohtuminister ja siseminister
• Hando Kruuv – sotsiaalminister ja teedeminister
• Harri Henn – 15. aprillini 1993 sõjaminister ja välisminister
• Edgar Salin – alates 19. aprillist 1993 välisminister ja 12. detsembrist 1998 majandusminister
• Johannes Mikkola (suri 31. jaanuaril 2002) – alates 23. aprillist 1993 sõjaminister ja 12. detsembrist 1998 põllutööminister
• Jaan Audru – alates 12. detsembrist 1998 kohtuminister ja siseminister

• Eesti Kodanike Komiteede mälestusmärk registreerijaile tehtud töö eest^[viide?]

"Meie põhimõtteks on päevasündmustele mitte reageerida, neid on liiga palju."

Liivimaa Kuller, 8. juuli 1993^[1]

• Kaitseliidu Harju Maleva pealik vabastati ametist. Eesti Päevaleht, 22. juuli 1992, nr. 55, lk. 6.
• Nõmme valitsus. Intervjuu asepeaminister Kalev Otsaga. Liivimaa Kuller, 8. juuli 1993.

• Mihkel Mathiesen 100 (27.10.1918 – 28.11.2003)
• Nõmme valitsus: viis meest, kes arvavad, et on juriidiliselt Eestis võimul, Delfi, 7. detsember 2019
• [1]