Küttekulujaotur

Radiaatorit küttes soojeneb ka tagumine osa. Temperatuur (või kahe temperatuurianduriga elektrooniliste allokaatorite temperatuuride erinevus toatemperatuurist) integreeritakse kütteperioodi, mis on üks aasta vastavalt küttekulude määrusele ja seega loeb mõõdetud väärtuse. Kuna soojusväljastus sõltub ka radiaatori parameetritest ning radiaatori ja küttekulujaoturi vahelisest soojusülekandest, korrutatakse iga radiaatori mõõdetud väärtus individuaalse teguriga. Seda saab teha eraldi tabelis. Räägitakse siis ühiku skaalal (HCA), sest iga küttekulujaotur on varustatud sama skaalaga. Kui hoopis erinevatel radiaatoritel olevad küttekulujaoturid on varustatud erinevate skaaladega, nn tooteskaaladega, siis ümberarvestamist ei toimu, kuna tegurit on skaala valikul juba arvesse võetud. Elektrooniliste küttekulujaoturitega saavutatakse arvutamine läbi programmeerimise. Hindamistegur määratakse küttekulujaoturi paigaldamisel. Selleks määratakse võimaluste piires täpne radiaatori tootja ja tüüp ning radiaatori mõõtmed. See toob kaasa radiaatori võimsuse kui hindamisteguri esimese osa. Seejärel korrigeeritakse tegurit nn Kc väärtusega, mis kirjeldab soojusülekannet küttekandja, lõpuks radiaatori ja küttekulujaoturi vahel. Küttekulujaotur kodeeritakse ka vastavalt ebasoodsa paiknemisega korterite paranduskoefitsientide alusel.^[4] Radiaatorite hindamine eeldab täpsete andmete tundmist kasutatava küttekulujaoturi ja radiaatori kohta, mis saadakse ekstensiivsete mõõtmiste ja katsetuste käigus.