Juhan Tõrvand

Ta õppis Penuja kihelkonnakoolis ning Pärnu linnakoolis. 3. septembril 1902 alustas ta oma sõjaväeteenistust, astudes vabatahtlikuna Venemaa kesiririigi sõjaväkke. Lõpetas Vilno junkrukooli 1906. aastal, kus ta ülendati nooremleitnandiks, kooli järel teenis Viiburis.

Ta võttis koos teiste ohvitseridega osa põrandaalusest revolutsioonilisest tegevusest ning oli sellega seoses sunnitud vahetama teenistuspaika. Kuni õppima asumiseni Nikolai Kindralstaabi Akadeemias (1910) teenis ta 36. Siberi kütipolgus Vladivostokis. Akadeemias olles ülendati ta 15. oktoobril 1913 alamkapteniks.

Esimese maailmasõja alguses 1914. aastal läks värskelt Nikolai Kindralstaabi Akadeemia lõpetanud Tõrvand koos oma polguga rindele. Hiljem teenis ta 9. Siberi kütidiviisi ja IV Siberi korpuse staapides.

14. juulil 1916 viidi ta üle kindralstaabi kutseliiki ning määrati 12. Siberi kütidiviisi vanemaks adjutandiks. Ühel luurekäigul 1916. aasta suvel sai ta raskesti haavata. Pärast paranemist teenis ta Edelarinde staabis operatiivosakonna ülema abina.

1917. aasta augustis määrati ta Vilno sõjakooli taktika ja topograafia lektoriks, kellena tegutses kuni kooli sulgemiseni 1918. aasta jaanuaris. 1917. aasta sügisel ülendati ta kindralstaabi alampolkovnikuks.

Kindralstaabi kapten Juhan Tõrvandit autasustati Püha Georgi ordeni 4. järguga. VP 03.11.1916:

„Täites ajutiselt 9. Siberi kütidiviisi staabiülema kohuseid lahingus 29.07.1915 Zambrowi küla juures, andis 12. Siberi kütidiviisi vanemadjutant staabikapten Tõrvand kriitilisel momendil diviisi reservile käsu rünnata peale tungiva vastase tiiba ja tagalat. Selle tagajärjel olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma.“

Venemaa kodusõjast võttis Tõrvand osa algul kindral Lavr Kornilovi, hiljem kindral Anton Denikini armee staabi koosseisus. Kornilovi staabis oli ta algul side- ja hiljem operatiivosakonna ülem. Denikini staabis vanem käsundusohvitser.

Eestisse siirdumise järel teenis ta Eesti sõjaväes, 1925 ülendati kindralmajoriks, liitus Korp! Rotaliaga. Aastatel 1925 kuni 1929 oli Kindralstaabi, alates 1929 kuni 1934 Kaitsevägede Staabi ülem.

5. märtsil 1930 toimunud häire ajal sai kindral Tõrvand peast haavata.^[1] 28. jaanuaril 1934 keelas Juhan Tõrvand Lennukist ja Vambolast tehtud filmi näitamise kinodes.^[2] Laevade tehingu pärast vabastati Tõrvand staabiülema kohalt^[3], kuid mõisteti Riigikohtu poolt õigeks.

1935. aastal saadeti vanuse tõttu erru^[4]. Seoses vapside riigipöörde protsessiga arreteeriti ka Tõrvand ning oli Keskvanglas kuni 20. detsembrini 1937, mil sai amnestia (koos kindral Andres Larkaga).

5. märtsil 1939, naastes oma rebasekasvandusest, jäi ta Ülemiste järvel jääpurjeka alla ja murdis parema jala pind- ja sääreluu.^[5]

14. juunil 1941. aastal arreteeriti ta juuniküüditamise käigus uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi tribunali poolt §58-13 alusel. Tõrvand suri Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis 12. mail 1942 kopsupõletikku.

Esimesest abielust Anna Tõrvandiga oli tal tütar Alla Vassiljeva-Tõrvand (08.07.1909, Vladivostok - 1971, Komi ANSV, ujuja, arreteeriti Tallinnas 22.06.1941).

Juhan Tõrvandi abikaasa alates 1921. aastast oli Anna Tõrvand-Tellmann, kes asutas 1932 Tallinnas omanimelise Inglise Kolledži (suleti 1940).

• Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk, 1929
• Kotkaristi I klassi teenetemärk, 1933
• Läti Karutapja ordeni II klass 1925.
• Läti Kolme Tähe ordeni 1. ja 2. klass.
• Poola Taassünni ordeni II klass.
• Prantsuse Auleegioni ordeni komandöri klass.
• Rootsi Mõõgaordeni II klass.
• Rumeenia Krooniordeni suurrist.
• Soome Valge Roosi ordeni II klass.

• Öine Tallinn hädahelinates ja pommiraksatustes. Päevaleht, 6. märts 1930, nr. 64, lk. 3
• Kindral Tõrvand tagandati ametist ja antakse kohtu alla. Kaja, 2. veebruar 1934, nr. 28, lk. 1

• Juhan Tõrvand Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Biograafia ESBL-is