Joogatšaara

Joogatšaara (sanskriti keeles yogācāra ‘jooga teostamine’; tiibeti keeles rnal ’byor spyod pa; hiina keeles 瑜伽⾏派 yuqiexing pai; jaapani keeles yugakyō ha) ehk vidžnjaanavaada (sanskriti keeles vijñānavāda ‘teadvuseõpetus’) on mahajaana budismis üks kahest tähtsamast filosoofiakoolkonnast madhjamaka kõrval.^[1]

Joogatšaara tekkis arvatavasti 4.–5. sajandil sarvastivaada baasil. Selle rajajateks peetakse Asangat ja Vasubandhut, hilisemad tuntumad joogatšaara esindajad on Dignāga (6. sajandil) ja Dharmakīrti (7. sajandil).

Joogatšaara kesksed mõisted on cittamātra ehk vijñaptimātra ja ālayavijñāna, mis üldiselt mõtestavad kõike kui teadvuse ehk meele ilminguid. Joogatšaara tekstides keskendutakse teadvuse ja teadvustatud kogemuse analüüsile. Hilisemas joogatšaaras käsitletakse ka tathāgatagarbha ja buddha kolme ihu (sanskriti keeles trikāya) teooriaid.

Joogatšaara olulisemad tekstid on "Saṃdhinirmocana-sūtra" ja Asanga "Yogācārabhūmi-śāstra". Vahel seostatakse joogatšaaraga ka "Laṅkāvatāra-sūtrat" ja "Avataṃsaka-sūtrat".

Hiina budismis on joogatšaara koolkond tuntud ka nimetusega faxiang.