Jacob Zuma

Jacob Zuma on suulu. Tema politseinikust isa suri, kui Jacob oli laps. Ta on ainult mõne aasta koolis käinud.

Jacob Zuma hakkas juba noorelt poliitikaga tegelema ning astus 1959. aastal Aafrika Rahvuskongressi (ANC). Pärast ANC keelustamist astus ta 1963. aastal kommunistlikku parteisse, samal aastal ta arreteeriti ning mõisteti riigipöörde ettevalmistamise süüdistusega kümneks aastaks vangi. Pärast vabanemist tegutses ta edasi põrandaaluses ANC-s; alates 1975. aastast välismaal, esialgu Svaasimaal, seejärel Mosambiigis, kust ta oli sunnitud 1987. aastal siirduma Sambiasse.

Pärast Aafrika Rahvuskongressi taaslubamist 1990. aastal oli Zuma üks esimesi poliitikuid, kes Lõuna-Aafrikasse tagasi pöördus. Temast sai üks partei liidreid KwaZulu-Natalis. Aastal 1997 valiti ta ANC aseesimeheks.

Aastatel 1999–2005 oli ta parlamendi liige ning Thabo Mbeki asepresident. Alates 18. detsembrist 2007 on ta Aafrika Rahvuskongressi esimees.

22. aprillil 2009 toimunud parlamendivalimistel sai ANC 65,9 protsenti häältest ning 6. mail valis parlament Jacob Zuma presidendiks. Ta astus ametisse 9. mail 2009. Ta lubas presidendina kogu rahva ühendada ning võidelda eelkõige majandusprobleemide lahendamise ja kuritegevuse vähendamise eest. Ta pidas väga tähtsaks igaühele kättesaadavat tasuta haridust ja arstiabi ning tööhõive parandamist. Edukalt möödusid ka 2014. aasta Lõuna-Aafrika Vabariigi parlamendivalimised, kuigi partei toetus mõnevõrra langes seoses rahva rahulolematusega Zuma valitsusajaga.

18. detsembril 2017 valiti erakonna konverentsil uueks Aafrika Rahvuskongressi juhiks Cyril Ramaphosa. Peatse umbusaldusavalduse ootuses astus Zuma 14. veebruaril 2018 tagasi presidendi ametikohalt ning Ramaphosast sai järgmisel päeval uus Lõuna-Aafrika Vabariigi president.

Alates 2018. aastast on Zuma uurimise all seoses korruptsioonisüüdistustega. 29. juunil 2021 mõistis riigi kõrgem kohus Zumale 15-kuise vanglakaristuse ja andis talle 5 päeva aega karistuse kandmiseks politseisse ilmumiseks.^[1] 7. juulil andis ta ennast politseile üles.

Septembris 2021 lükkas Lõuna -Aafrika konstitutsioonikohus järsult tagasi endise presidendi Jacob Zuma taotluse tühistada tema otsus, millega mõisteti talle õigusemõistmise eest 15 kuud vangistust.

Alates 2005. aastast on Jacob Zuma vastu esitatud erinevaid süüdistusi. Juunis 2005 vabastas president Thabo Mbeki Zuma asepresidendi kohalt, sest ta avaldas toetust oma korruptsioonis süüdi mõistetud nõunikule. Oktoobris esitati talle endale süüdistus korruptsioonis ja detsembris vägistamises.

Aprillis 2006 mõisteti ta vägistamissüüdistuse osas õigeks.

Kohut lükati korduvalt eri ettekäänetel edasi ning detsembris 2007 valis ANC Jacob Zuma oma esimeheks.

Peagi pärast seda esitati talle süüdistus korruptsioonis, väljapressimises, rahapesus ja maksudest kõrvalehoidmises. Sügisel 2008 tunnistati süüdistused tema vastu osaks parteisisesest poliitilisest võitlusest. ANC sundis peagi pärast seda Thabo Mbeki presidendiametist tagasi astuma.

6. aprillil 2009 teatas Lõuna-Aafrika Vabariigi peaprokurör, et kõigist süüdistustest Zuma vastu loobuti, sest ilmnes tõendeid poliitilisest sekkumisest.

Jacob Zuma on Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene mitmenaisepidajast president. Ta on alates 1973. aastast abiellunud viie naisega ning tal on 20 last.

Esimese abikaasa Sizakele Khumaloga abiellus ta aastal 1973.

Aastal 1998 lahutas ta Nkosazana Dlamini-Zumast, kellega tal on neli last. Nkosazana Dlamini-Zuma on jäänud Jacob Zuma lähedaseks poliitiliseks nõustajaks ning on olnud riigi tervishoiuminister ja välisminister. Pärast Jacob Zuma presidendiks saamist sai Nkosazana Dlamini siseministriks.

Kate Mantsho, kellega tal on viis last, tegi 2000. aastal enesetapu.

Aastal 2008 abiellus Jacob Zuma Nompumelelo Ntuliga, kellega tal on kaks last.

4. jaanuaril 2010 abiellus ta Thobeka Mabhijaga, kellega tal on samuti kaks last.

Riigi põhiseadus ei reguleeri seda, milline abikaasadest on Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene leedi.

• Elulugu Aafrika Rahvuskongressi lehel
• The Friends of Jacob Zuma Trust
• Jacob Zuma sings "Kill the Boer" at ANC Centenery Celebrations in Bloemfontein, South Africa