Jaan Ruus
See artikkel räägib eesti filmikriitikust. Samanimelise pedagoogi kohta vaata artiklit Jaan Ruus (õpetaja). |
Jaan Ruus (23. november 1938 Tallinn – 30. jaanuar 2017[1]) oli eesti ajakirjanik, filmikriitik ja toimetaja. Alates 1965. aastast ilmus tema sulest üle kahe tuhande filmikirjutise.[2]
Haridus
muudaJaan Ruus õppis aastatel 1945–1952 Ambla 7-klassilises koolis, 1952–1954 Tallinna 2. ja 1954–1956 Tallinna 7. Keskkoolis. Seejärel kaalus, kas minna õppima üleliidulisse kinematograafiainstituuti Moskvas või ajakirjandust või õigusteadust Tartu Riiklikus Ülikoolis, kuid valis lõpuks hoopis majandusõpingud. 1961. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna.
Töö ja looming
muudaTa töötas aastatel 1961–1966 Eesti Raadios, 1973–1978 Tallinnfilmis, 1978–1979 ajalehes Sirp ja Vasar ning 1981–1988 ja 1991–1999 ajakirjas Teater. Muusika. Kino toimetajana; aastast 1996 oli ta ajalehe Eesti Ekspress filmitoimetaja.
Lisaks tutvustas või arvustas filme sageli ka raadio- ja telesaadetes. Näiteks tegi ta Eesti Televisioonis filmivalgustuslikke saateid ”Staarid” (1974–1975), ”Teised linnud, teised laulud” (1993–1995), Raadio 2-s ”Eesti filminäitlejaid” (1994) ja ”Eesti filmilavastajaid” (1996), ülevaateid nädala kinoeeskavast Raadios Kuku (1994–2006) ning filmikommentaare ja intervjuusid Kanal 2-s.
Jaan Ruus toimetas aastail 1966–2009 üle 80 filmi 44 režissöörile. Ta kirjutas ka dokumentaalfilmide stsenaariume („Kivikasukas” (1969), kolm filmi eesti lenduritest koos Ülo Tambekiga) ning katsetanud režissööriametit: „Teise looduse tegijad” (1976; portreefilm leiutajast-ratsionaliseerijast Harry Hoyerist).
Tema enda lemmikfilmide hulka kuulusid näiteks "Persona", "Kodanik Kane", "8½" ja "Soomuslaev "Potjomkin"".[3]
Jaan Ruus oli Eesti Filmiajakirjanike Ühingu algataja ja palju aastaid (1993–1998 ja 1999–2015) ka selle esimees.[2]
Tunnustus
muuda- 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk[4]
- 2001 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (filmikriitika preemia)
- 2001 – Aasta filmiajakirjanik
- 2005 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia
- 2008 – Aasta filmiajakirjanik
- 2009 – PÖFFi elutööpreemia[5]
- 2013 – Aasta filmiajakirjanik
Teosed
muudaRaamatud
muuda- "Eesti filmi täheatlas : intervjuud eesti filmi-, teatri- ja elukunstimeistritega". Tallinn, Hea Lugu, 2013. 415 lk.
Toimetatud filme (valik)
muuda- Ülo Tambeki „Eduard Viiralt“ (1968)
- Ülo Tambeki „Tallinna saladused“ (1967)
- Andres Söödi „511 paremat fotot Marsist“ (1968)
- Andres Söödi „Unenägu“ (1978)
- Rein Marani „Kindlus meres“ (1968)
- Rein Marani „Rabade vaikuses“ (1976)
- Jüri Müüri „Leelo“ (1969)
- Peep Puksi „A. H. Tammsaare“ I (1970)
- Peep Puksi „A. H. Tammsaare“ II (1972)
- Vello Aruoja „Aedniku sünd“ (1979)
- Avo Paistiku „Välek Vibulane“ (1980)
- Avo Paistiku „Klaabu kosmoses“ (1981)
Artikleid
muuda- "See kõik on nagu pärast filmi" (intervjuu Sulev Luigega), Teater. Muusika. Kino.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Aprill 2021) |
Isiklikku
muudaTema isa oli näitleja ja lavastaja Aarne Ruus.
Tema abikaasa oli kasvatusteadlane Viive-Riina Ruus.
Viited
muuda- ↑ Kolleegid Jaan Ruusist: tema loodud on eestikeelsed terminid "märulifilm" ja "kobarkino"
- ↑ 2,0 2,1 Jaan Ruus Eesti Filmi Andmebaasis
- ↑ "British Film Institute, 2012". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2013. Vaadatud 22. juulil 2013.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "PÖFFi elutööpreemia laureaat on Jaan Ruus", EPL Online, 29. november 2009
Välislingid
muuda- Margus Haav. "Jaan Ruus: lagi on käes, aga kõrvaltuba ootab". Sakala, 16. jaanuar 2008
- Andres Maimik. "Jaan Ruus – filmikriitika vabadusesammas", 22. november 2008
- Youtube, "Intervjuu: Helle Karis ja Jaan Ruus". 6. august 2009
- Jaan Ruusi raamatu "Eesti filmi täheatlas" tutvustus Rahva Raamatu veebilehel (koos raamatu kaanepildiga)