Irši vald
Irši vald (läti keeles Iršu pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Bebri ja Vietalva vallaga ning Ogre piirkonna Meņģele ja Sausnēja vallaga.
| Irši vald | |
|---|---|
| läti Iršu pagasts | |
| Pindala: 69,8 km² | |
Elanikke: 477 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 6,8 in/km² | |
| Keskus: Irši | |
 |
Valla pindala on 70 km². 2011. aasta seisuga elas seal 509 inimest, kelle seas oli 465 lätlast, 26 venelast, 3 valgevenelast, 10 ukrainlast ja 2 poolakat.[2] Valla keskuseks on Irši küla, vallavanem on Lāsma Ruža-Riekstiņa.[3]
Vald asub Kesk-Läti madaliku ja Vidzeme kõrgustiku piiril. Kõrgused on enamasti vahemikus 120–145 meetrit. Kõrgeim koht on Lielkalns (169,1 m). Vallas voolavatest jõgedest suuremad on Pērse jõgi ja Bebrupe.
Sealsed maad olid varem väga hõredalt asustatud. Nii lubas Katariina II 1766. aastal sinna asuda saksa kolonistidel. Kokku asus Saksamaalt sinna elama 321 inimest. Sealsetel kolonistidel olid eriõigused: nad olid vabad inimesed, neil oli õigus pidada saksakeelset kooli, kasutada oma keelt ja õigus omavalitsusele, ka puudus neil sõjaväekohuslus. Kohalikult mõisnikult rentisid nad kõrtsi ja veskit.[4] Ka ehitasid vene töölised neile majad pindalaga 17 × 10,5 m, sellal kui majapidamishooned pidid nad ise rajama. 1788. aastast hakkasid sealsed kolonistid ka linnadesse ümber asuma. 1830. aastatel elas koloonias ligi 2000 inimest, ent kokku oli koloniste toona ligi 80 000.
Vald moodustati 1866. aastal haldusreformi käigus. Algselt kandis see nime Irši koloonia vald, tänapäevase nime sai see 1925. aastal. Esimese maailmasõja ajal 1916. aastal vald likvideeriti ja 10 000 kolonisti küüditati Venemaa sisealadele. Vald taastati 1918. aastal. 1925. aastal olid valla 1874 elanikust 1707 sakslased. 1930. aastal oli Irši vallas 1767 elanikku, neist 1535 olid sakslased. Sealsed kolonistid asusid 1939. aastal Saksamaale ümber, sealsed elamud aga demonteeriti ja viidi Latgalesse.[5]
1945. aastal moodustati vallas Irši ja Dzeguze külanõukogu. 1946. aastal hakkas vald kandma nime Pērse vald, valla keskus asus Vecliepkalne külas. Vald likvideeriti 1949. aastal. 1951. aastal liideti Irši külanõukoguga likvideeritav Dzeguze külanõukogu. 1971. aastal liideti sellega osa Bebri külanõukogust. 1990. aastal organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[6] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Koknese piirkonda.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Bulandi linnamägi, Lielkalni linnamägi ehk Irbe mägi ja Nomaļi talu juures asuv Irši mõisa saksa koloonia majapidamishoone nr. 18.[7]
Looduskaitse all on lihtsalt tammeks kutsutav tammepuu.[8]
Vallas asuv Irši on staatusega vidējciems ja seal oli 2020. aastal 312 elanikku. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Koknese novads, vaadatud 6.02 2021
- ↑ "Koknese novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2021. Vaadatud 6. veebruaril 2021.
- ↑ Velta Brauna, Latvijas Avīze - Mājas Viesis, 11. märts 2005
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.