[go: up one dir, main page]

iPad

Apple'i välja töötatud tahvelarvutite sari

iPad on ettevõtte Apple Inc. tahvelarvuti.

iPad
iPadi avavaade
Arendaja Apple Inc
Tootja Foxconn (lepingupõhiselt)[1]
Tüüp tahvelarvuti/meediapleier/personaalarvuti
Väljalaske kuupäev Wi-Fi mudel (USA):
03. aprill 2010[2][3]
Wi-Fi + 3G mudel (USA):
30. aprill 2010[4]
Mõlemad mudelid (veel üheksas riigis): 28. mai 2010[5]
Müüdud 7,5 miljonit (seisuga 30. september 2010)[6][7]
Opsüsteem iOS 4.2.1[8] Välja antud 22. november 2010
Toide sisemine laetav mitte-eemaldatav 25 W·h (90 kJ) liitium-polümeeraku[9]
Protsessor 1 GHz Apple A4[9][10]
Salvestusmaht välkmälu
16 GB, 32 GB, või 64 GB[9]
Mälu 256 MB DRAM sisseehitatud Apple A4 paketti (koosneb kahest 128 MB pesast)[11]
Ekraan 1024 × 768 px (servasuhtega 4:3), 9.7 tolli (25 cm) diagonaal, u. 45 in2 (45 ruuttolli (290 cm2)), 132 PPI, XGA, LED-tagantvalgustusega IPS LCD[9]
Graafika PowerVR SGX 535 GPU[12]
Sisend mitmik-puutetundlik ekraan, kõrvaklapi juhtnupud, lähedussensor ja valgustugevuse sensor, 3 telje aktseleromeeter, magnetomeeter
Kaamera pole
Ühenduvus Wi-Fi (802.11 a/b/g/n)
Bluetooth 2.1 + EDR
Wi-Fi + 3G mudel sisaldab lisaks: UMTS / HSDPA / (Kolmesageduslik–850, 1900, 2100 MHz)
GSM / EDGE /
(neljasageduslik–850, 900, 1800, 1900 MHz)
Veebiteenused iTunes Store, App Store, Icloud, iBookstore, Safari
Mõõdud 9.56 tolli (243 mm) (k)
7.47 tolli (190 mm) (l)
0,5 tolli (13 mm) (s)
Kaal Wi-Fi mudel: 1,5 naela (680 g)
Wi-Fi + 3G mudel: 1,6 naela (730 g)[9]
Seotud artiklid iPhone
Veebileht www.apple.com/ipad

iPadiga on võimalik kasutada audiovisuaalset meediat nagu raamatud, perioodikaväljaanded, filmid, muusika ja mängud, kuid saab ka luua sisu rakendustega iMovie (videotöötlus), GarageBand (muusika), Keynote, Pages, Numbers jne.

Esimese põlvkonna iPad kaalus umbes 680 grammi ja iPad 2 umbes 600 grammi, niisiis jäävad seadmete mõõtmed ja kaal nutitelefonide ja sülearvutite vahepeale. Apple lasi iPadi turule aprillis 2010 ning esimese 80 päevaga õnnestus müüa 3 miljonit seadet.[13] iPad jõudis Eestis ametlikult müügile 28. jaanuaril 2011.[14] 2011. aasta 11. märtsil jõudis USA-s turule uus iPad 2.[15]

Strategy Analyticsi avaldatud aruande kohaselt oli 2010. aasta teise kvartali lõpuks Apple iPadi turuosa tahvelarvutite turul 95%. Uuringufirma IDC andmeil kuulus 2010. aasta neljanda kvartali lõpuks Apple'ile 73% tahvelarvutite turust. Languse põhjustas uute konkurentide teke.[16] 2010. aasta teise kvartali jooksul müüs Apple 4,19 miljonit iPadi.[17][18]

iPadil jookseb sama operatsioonisüsteem nagu iPod Touchil ja iPhone'il. Seade saab käitada nii spetsiaalselt sellele mõeldud rakendusi kui ka neid, mis on välja töötatud iPhone'i jaoks. Ilma modifikatsioonideta saab seadmel käivitada vaid neid rakendusi, mis on Apple'i heakskiiduga ja kättesaadavad App Store'i kaudu.

Sarnaselt iPhone'i ja iPod Touchiga juhitakse ka iPadi mitmikpuutetundliku ekraani abil erinevalt enamikust varasemaist tahvelarvuteist, mida juhiti osutuspulgaga. iPad kasutab interneti sirvimiseks, meediafailide laadimiseks ja striimimiseks ning tarkvara installimiseks Wi-Fi-andmesideühendust. Mõnel mudelil on ka traadita 3G-andmesideühendus, mille abil saab luua ühendusi GSM 3G-andmesidevõrkudega. Seadet hallatakse ja sünkroonitakse iTunesi tarkvaraga, ühendades seadme personaalarvutiga USB-kaabli abil.

Ajalugu

muuda

Apple'i esimene tahvelarvuti oli Newton MessagePad 100[19][20], mis toodi turule 1993. aastal ja mille tulemusena lõi Acorn Computers ARM6 protsessori tuuma. Apple arendas veel ka PowerBook Duol põhineva tahvelarvuti prototüübi, mis kandis nime PenLite, aga ei toonud seda müügile, kuna ei tahtnud kahjustada MessagePadi müüki.[21] Apple lasi turule veel mitu Newtonil põhinevat pihuarvutit, kuid lõpetas neist viimase, MessagePad 2100 müügi aastal 1998.

Pärast 2001. aastal turule tulnud kaasaskantava muusikamängija iPodi edu sisenes Apple 2007. aastal uuesti mobiilarvutite turule iPhone'iga. Olles väiksem kui iPad, aga evides sisseehitatud kaamerat ja mobiiltelefoni, oli see esimene seade, mis kasutas Apple'i operatsioonisüsteemi iOS, kus kasutajaliidest juhiti inimsõrmega mitmikpuutetundliku ekraani kaudu. 2009. aasta lõpuks oli iPadi turule tuleku üle spekuleeritud juba mitu aastat. Enamasti viidati seadmele kui "Apple'i tahvelarvutile", ent kasutati ka nimesid iTablet ja iSlate.[22] Steve Jobs kuulutas iPadi välja 27. jaanuaril 2010 toimunud Apple'i pressikonverentsil Yerba Buena kunstikeskuses San Franciscos.[23][24]

Hiljem tunnistas Jobs, et iPadi arendati juba enne iPhone'i.[25][26][27] Mõistes, et loodud kasutajaliides töötaks sama hästi ka mobiiltelefonil, jättis Jobs iPadi arenduse pooleli ja otsustas selle asemel arendada välja hoopis iPhone'i.[28]

Riistvara

muuda

Ekraan ja sisend

muuda

iPadi puuteekraan diagonaaliga 9,7 tolli (25 cm) on vedelkristallekraan (1024x768 pikslit), mis on kaetud sõrmejälgi hülgava ja kriimustuskindla klaasiga. Nii nagu iPhone, on ka iPad mõeldud kasutamiseks paljaste sõrmedega. Elektrilise mahtuvuseta tavalisi kindaid ja osutuspulki ei saa sellega kasutada.[29] Samas on olemas spetsiaalsed kindad ja osutuspulgad, mis on mõeldud just selliste ekraanide tarbeks.[30][31]

Ekraan reageerib veel kahele sensorile: valgustundlik andur, et seadistada ekraani heledust, ja 3-teljeline aktseleromeeter, mille abil tehakse kindlaks iPadi orientatsioon, et lülitada portree ja maastiku režiimide vahel. Erinevalt iPhone'i ja iPod Touchi sisseehitatud rakendustest, mis toimivad kolmes asendis (portree, maastik-vasakule, maastik-paremale), toetavad iPadi sisseehitatud rakendused seadme pööramist kõiki nelja suunda ehk kolme eelmainitut ning lisaks veel tagurpidi keeramist.[32] See aga tähendab, et seadmel puudub kindel ettemääratud loomulik asend, pigem on ekraani asend suhteline avakuvanupu asukoha suhtes.

Kokku on iPadil neli füüsilist nuppu, milleks on avakuvanupp ekraani allservas, mille abil saab kasutaja naasta peamenüüsse, lisaks veel kolm plastikust lülitit külgedel: sisse-väljalülitusnupp ja helitugevuse üles-alla muutmise nupp, pluss kolmas nupp, mis alates iOS 4.2 versioonist on kasutusel kui helivaigistusnupp.[33] Algselt oli viimatimainitud nupp kasutusel ekraani pööramise lukustamise funktsiooni sisse-väljalülitamiseks (mõeldud ekraani eksliku keeramise väljalülitamiseks juhul, kui kasutaja on pikali).[29] Kui alates iOS 4.2 uuendusest on see nupu funktsionaalsus eemaldatud ja ekraani keeramise lukku saab nüüd kontrollida tarkvaralise nupu abil, mis asub iOS-i tegumiribal. Ametlikus iOS-i versioonis puudub võimalus füüsiliste nuppude funktsioonide ümber defineerimiseks.

Ars Technica märkis ära sarnasused iPadi ja Star Treki väljamõeldud PADD-tahvelarvutite vahel, seda nii nime kui ka funktsioonide osas.[34]

Ühenduvus

muuda
 
Steve Jobs, Apple'i tegevjuht, tutvustab iPadi

iPad suudab kasutada Wi-Fi Skyhook Wirelessi trilateratsiooni, et anda asukohapõhist informatsiooni sellistele rakendustele nagu Google Maps. 3G-mudel sisaldab lisaks veel ka A-GPS-i, et arvutada asukohta GPS-i või lähedalasuvate mobiilsidemastide järgi. Samuti on 3G-mudeli tagaküljel mustast plastist riba, et parandada 3G-raadio tundlikkust.[35]

Kaabelühenduse jaoks on iPadil spetsiaalne Apple'i dokkühendus. Seadmel puuduvad nii Etherneti kui ka USB-liidesed, mis on omased suurematele arvutitele.[9]

Heli ja väljund

muuda
 
iPad 3G tagakülg

iPadil on kaks sisemist kõlarit, mille kaudu väljastatakse monoheli läbi kahe kanali kolme heliporti, mis on süvistatud seadme alumise serva paremasse nurka.[12] Helitugevusnupp on seadme paremal küljel ülaosas.

3,5 mm liidese, mis asub seadme ülemise serva vasakus nurgas, kaudu väljastatakse stereoheli kõrvaklappidesse, millel võivad olla nii mikrofon kui ka helitugevuse nupud. iPadil on mikrofon, mida saab kasutada heli salvestamiseks.

Sisseehitatud Bluetooth 2.1 + EDR liides võimaldab seadmega kasutada nii juhtmeta kõrvaklappe kui ka klaviatuure.[36] Sellele vaatamata ei võimalda iPad failiedastust Bluetoothi kaudu.[37] iPad võimaldab spetsiaalse kaabli abil veel ka 1024x768 VGA väljundit, et ühendada väline kuvar või televiisor.[38]

Toide ja aku

muuda

iPad kasutab sisemist laetavat liitium-ioon-polümeerakut. Akudest 60% on toodetud Taiwanis Simplo Techonology poolt ja ülejäänud 40% toodab Dynapack International Techology.[39] iPadi laadimiseks on vaja kaheamprist voolu, mida toodab kaasasolev 10 W USB-toiteadapter. Kuigi seadet on võimalik laadida ka arvutist, millel standardne USB-port, siis kuna need on piiratud 500 milliampriga (pool amprit), on tulemuseks kas aeglasem või hoopis mittetoimiv laadimine.

Apple'i väitel võimaldab iPadi aku kuni 10 tundi video taasesitust, 10 tundi internetis surfamist,140 tundi heli taasesitust või kuni kuu aega ooterežiimis olekut. Nii nagu kõik akutehnoloogiad, nii kaotab ka iPadi LiPo aku aja jooksul mahtuvust. Sellest hoolimata on seade loodud mittevahetatava akuga. Sarnaselt iPodi ja iPhone'i akuvahetusprogrammiga vahetab Apple iPadi, mille aku ei hoia elektrilist laetust, uuendatud iPadiga 99 dollari eest välja.[40][41]

Salvestamine

muuda

iPadi müüakse kolme sisemise salvestusmahuga: 16, 32 või 64 GB välkmälu. Kõik andmed salvestatakse välkmäluseadmele ja salvestusmahtu laiendada ei saa. Apple müüb eraldi kaamera ühenduskomplekti, millel on SD-kaardi luger, aga seda saab kasutada vaid fotode ja videote kopeerimiseks.[42]

Wi-Fi+3G-mudelil on küljel mikro-SIM-i (mitte mini-SIM-i) pesa. Erinevalt iPhone'ist, mida müüakse tavaliselt lukustatuna mingi kindla teenusepakkuja külge, müüakse 3G iPadi lukuvabana ja seda on võimalik kasutada iga ühilduva GSM-teenusepakkujaga.[43] Ainsaks erandiks on siin Jaapan, kus iPad 3G on lukustatud Softbanki külge.[44] Ameerika Ühendriikides on andmeside T-Mobile'i võrgus piiratud aeglasema EDGE-i kiirusega, kuna T-Mobile'i 3G-võrk kasutab erinevaid sagedusi.[45][46]

Lisaseadmed

muuda

Apple pakub ka iPadi lisaseadmeid, näiteks on valikus järgmised:[9]

  • iPadi klaviatuuri dokk koos riistvaralise klaviatuuri, 30-klemmise ja helipistikupesaga
  • iPadi kaaned, mida saab kasutada iPadi toena eri asendis
  • iPadi dokk, millel on 30-klemmiga ja helipistikupesa
  • iPadi doki ühenduspistikupesa VGA-sse, mis mõeldud välise kuvari või projektori jaoks
  • iPadi kaamera ühenduskomplekt, mis sisaldab USB A-tüüpi pistikut ja SD-kaardi lugerit, võimaldamaks fotode ja videote kopeerimist
  • iPadi 10 W USB-laadija 2 A väljundiga (10 W)

Tehnilised näitajad

muuda
Mudel Wi-Fi Wi-Fi + 3G
Väljakuulutamise kuupäev 27. jaanuar 2010[23]
Müügiletuleku kuupäev 3. aprill 2010[3] 30. aprill 2010[4]
Ekraan 9,7 tolli (25 cm) mitmikpuutetundlik ekraan resolutsiooniga 1024 × 768 pikslit taustavalgustusega LED-i ning sõrmejälje- ja kriimustuskindla kattega.[9]
Protsessor 1 GHz Apple A4 kiibilasuva süsteemiga[10]
Salvestusseade Fikseeritud mahud: 16, 32 või 64 GB[9]
Traadita ühendus Wi-Fi (802.11a/b/g/n), Bluetooth 2.1+EDR[9]
puudub mobiilsidevõrgu tugi 3G mobiilsidevõrk HSDPA, 2G mobiilsidevõrk EDGE[9]
Geolokatsioon WiFi[9]/Apple'i asukoha andmebaasid[47] GPS, Apple'i andmebaasid,[47] mobiilsidevõrk[9]
Keskkonnasensorid Aktseleromeeter, ümbritseva valguse andur, magnetomeeter (digitaalse kompassi jaoks)[9]
Operatsioonisüsteem iOS 4.2.1
Aku Sisseehitatud liitium-ioon polümeeraku; (10 tundi videot,[9] 140 tundi audiot,[48] 1 kuu ooterežiimi[49])
Kaal 1,5 naela (680 g)[9] 1,6 naela (730 g)[9]
Mõõtmed 9,56 × 7,47 × 0,5 tolli (243 × 190 × 13 mm)[9]
Mehaanilised nupud Peamenüü, unerežiimi, helitugevuse, ekraani keeramise luku (heli tummakskeeramise iOS4.2).[9]

Tootmine

muuda

iPade paneb kokku Foxconn oma suurimas tehases, mis asub Hiinas Shenzenis. Samas toodetakse Apple'i iPode, iPhone'e ja Mac Mini arvuteid.[50]

iSuppli arvestas, et iga iPad 16GB WiFi mudeli tootmine maksab 259,60 dollarit, milles ei sisaldu teadustöö, arendamise, litsentside ega patentide maksumused.[51] Apple ei avalikusta iPadi komponentide tootjaid, aga seadme lahtivõtmise aruanded ja analüüsid valdkonna asjatundjate poolt näitavad, et eri osade tootjad on järgmised:

Tarkvara

muuda

Nii nagu ka iPhone, mis kasutab sama arenduskeskkonda (iPhone SDK, versioon 3.2 ja uuem),[59], käitab ka iPad ainult seda tarkvara, mida saab alla laadida Apple'i rakendustepoest ja mis on välja arendatud programmeerijate poolt, kes on maksnud registreeritud seadmetel arendust võimaldava arendaja litsentsi eest.[60] iPadil jooksevad peaaegu kõik kolmanda osapoole loodud iPhone'i rakendused, mis jooksevad kas iPhone'i-suuruse ekraani mõõtudes või suurendatuna üle terve iPadi ekraani.[61] Arendajatel on samuti võimalus luua rakendusi, mis kasutavad ära iPadi võimalusi.[62] iPadi müüakse spetsiaalse iPadi jaoks kohandatud iPhone'i OS-iga, mille versiooniks oli 3.2. 1. septembril 2010 kuulutati välja, et iPad saab iOS 4.2 versiooni 2010. aasta novembris.[63] Apple väljastas iOS 4.2.1 avalikkusele 22. novembril 2010.[64]

Rakendused

muuda

iPadi müüakse mitmete eelinstallitud rakendustega nagu Safari, Mail, Photos, Video, YouTube, iPod, iTunes, App Store, iBooks, Maps, Notes, Calendar, Contacts ja Spotlight Search.[65] Nii mõnigi neist on kohandatud versioon iPhone'i analoogist.

iPad sünkroonib iTunesiga nii Macil kui ka Windows PC-l.[23] Apple portis oma iWorki paketi Macilt iPadi peale ja müüb kärbitud versioone Pages, Numbers ja Keynote'i rakendustest oma rakendustepoes App Store. Kuigi iPad ei ole mõeldud asendma mobiiltelefoni, saab kasutaja kõrvaklappide või sisseehitatud kõlarite ja mikrofoni abil teha telefonikõnesid üle Wi-Fi või 3G kasutades VoIP-rakendusi.[66] iPadi jaoks on olemas hulgaliselt kolmanda osapoole loodud rakendusi, 1. septembril 2010 oli App Store'is 25 000 spetsiaalselt iPadile mõeldud rakendust.[67] iPadil ei ole võimalik käivitada Xcode'i, kuna operatsioonisüsteemiks on iOS.[68]

Digitaalsete õiguste haldus (DRM)

muuda

iPad kasutab DRM-i, mis on mõeldud ostetud sisu nagu teleseriaalid, filmid ja rakendused lukustamiseks nii, et need toimiksid vaid Apple'i platvormil. iPadi arendusmudel nõuab, et kõik, kes loovad iPadi jaoks rakendusi, peavad allkirjastama konfidentsiaalsuslepingu ja maksma arendajalitsentsi eest. Veelgi enam, kriitikud väidavad, et Apple'i tsentraliseeritud rakenduse heakskiitmise protsess ning platvormi enese kontrollimine ja lukustamine lämmatab tarkvara innovatsiooni. Erilist muret tekitab digitaalsete õiguste kaitsjatele see, et Apple'il on vajadusel võimalus eemalt kasutajate iPadis asuvaid rakendusi, meediat ning andmeid blokeerida või kustutada.[69][70][71]

Digitaalsete õiguste kaitsjad, näiteks Free Software Foundation, Electronic Frontier Foundation ning arvutiinsener ja aktivist Brewster Kahle on iPadi kritiseerinud just digitaalsete õiguste piirangute tõttu. National Public Radio tsiteeris GigaOM-i analüütikut Paul Sweetingut: "iPadi näol hoiad sa käes anti-internetti. [...] See võimaldab [suurtel meediakompaniidel] põhimõtteliselt taasluua vana ärimudeli, kus nad suruvad sisu peale omadel tingimustel, selle asemel, et kasutaja ise läheb ja otsib omale sobiva sisu kasutades näiteks otsingumootoreid." Samas leiab Sweeting ka, et Apple'i piirangud tekitavad selle toodetega tunde, et kasutaja asub ohutus naabruskonnas, öeldes järgmist: "Apple pakub sulle kaitstud ühiskonda, kus väravas seisab valvur ja kus on ka arvatavasti toateenija." Laura Sydell, artikli autor, jõuab järeldusele: "Kuna üha rohkem tarbijaid muretseb oma turvalisuse pärast internetis ning kardab viirusi ja pahavara, siis on nad rahul Apple'i pakutava suletud ühiskonnaga."[72]

Lahtimurdmine (jailbreaking)

muuda

Nii nagu teisi iOS-i seadmeid, on ka iPadi võimalik lahti murda, võimaldades seejärel seadmes kasutada Apple'i heakskiiduta rakendusi ja programme.[73][74] Lahti murtud iPadi kasutajad saavad alla laadida palju rakendusi, mis varem olid App Store'i kaudu kättesaamatud, kasutades mitteametlikke installimisvahendeid nagu Cydia. Samuti on võimalik ebaseaduslikult hangitud rakenduste installimine.[74] Apple väidab, et lahtimurdmine tühistab Ameerika Ühendriikides seadme tehasegarantii.[74][75]

Raamatud, uudised ja ajakirjade sisu

muuda

iPadi jaoks on olemas rakendus iBooks, mida saab alla laadida App Store'ist. Selle rakenduse abil on võimalik lugeda ePub-vormingus sisu, mida saab alla laadida iBookstore'ist.[76] iPadi turuletuleku ajal, 3. aprillil 2010 oli iBookstore kättesaadav ainult Ameerika Ühendriikides.[3][23][65] Mitmed suured raamatukirjastajad nagu Penguin Books, HarperCollins, Simon & Schuster ja Macmillian on sõlminud kirjastuslepped, et iPadi jaoks raamatuid avaldada.[77]

Veebruaris 2010 teatas Condé Nast Publications, et alates juunist hakkavad nad vastu võtma iPadi jaoks tellimusi oma ajakirjadele GQ, Vanity Fair ja Wired.[78]

Aprillis 2010 teatas The New York Times, et hakkab iga päev iPadil ilmuma.[79] Alates oktoobrist 2010 oli reklaamidega The New York Timesi rakendus tasuta kättesaadav ilma tasulise tellimiseta. Alates 2011. aastast muutus ajaleht siiski tasuliseks ja tellitavaks.[80] Suuremad uudistetootjad nagu The Wall Street Journal, BBC ja Reuters on tulnud välja oma iPadi rakendustega, millest mõni on saanud populaarsemaks kui teised.[81]

Tsensuur

muuda

Apple'i App Store, mille kaudu käib iPhone'i ja iPadi rakenduste levitamine, rakendab sisule tsensuuri, mis on mitmete raamatu ja ajakirja kirjastajatele tekitanud probleeme platvormi kasutamisel. The Guardian kirjeldas Apple'it kui levitaja W. H. Smithi analoogi, mis palju aastaid rakendas briti kirjastajatele sisu piiranguid.[82]

Tingituna porno App Store'i mittelubamisest muutsid YouPorn ja teised spetsiaalselt iPadi silmas pidades oma videote formaadi Flashilt H.264 ja HTML5 peale.[83][84] Kirjavahetuses[85] Ryan Tate'ga Valleywagist väitis Steve Jobs, et iPad pakub "vabadust pornost", mis viis ärritunud vastukajadeni, näiteks protestisid kunstnikud Johannes P. Osterhoffi Adbusting Berliinis[86] ja San Franciscos WWDC10 ajal.[87]

Väljalase

muuda

Apple alustas iPadi eeltellimuste vastuvõttu Ameerika Ühendriikides 12. märtsil 2010.[3] Ainus suurem muudatus seadme teatavaks tegemisest kuni eeltellimiseni oli küljel asuva lüliti funktsiooni muutmine heli vaigistamisest ekraani pööramise lukustamiseks.[88] iPadi Wi-Fi versioon tuli USA-s müügile 3. aprillil 2010.[3][89] Wi-Fi + 3G-versioon tuli müügile 30. aprillil.[3][4][4]

3G-teenust pakub USA-s AT&T ja seda müüdi esialgu kahe ettemakstud lepinguvaba võimalusega: üks piiramatu andmemahu ning teine 250 MB kuus andmemahu ja poole hinnaga.[90] 2. juunil 2010 teatas AT&T, et alates 7. juunist muutub senine piiramatu andmemahuga pakett uutele klientidele 2 GB piiranguga paketiks, pisut odavama hinna eest. Olemasolevatel klientidel jääks võimalus jätkata piiramatu andmemahuga paketiga.[91] Paketid aktiveeritakse iPadiga ja need võib iga hetk tühistada.[92]

iPad tuli müügile Austraalias, Kanadas, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Jaapanis, Hispaanias, Šveitsis ja Suurbritannias 28. mail.[5][93] Eeltellimusi sai neis riikides esitada alates 10. maist.[4] Apple tõi iPadi müügile Austrias, Belgias, Hongkongis, Iirimaal, Luksemburgis, Mehhikos, Hollandis, Uus-Meremaal ja Singapuris 23. juulil 2010.[94] Iisrael keelas lühiajaliselt iPadide impordi, kuna oli kartus, et Wi-Fi võib segada teiste seadmete levi.[95] 17. septembril 2010 tuli iPad ametlikult müügile Hiinas.[96]

Seade oli sedavõrd populaarne, et seda müüdi esimesel müügipäeval 300 000 tükki.[97] 3. maiks oli Apple müünud miljon iPadi,[98] see oli poole lühem aeg, kui esimese iPhone'i miljoni eksemplari müügiks kulunud aeg.[99] 31. maiks 2010 oli Apple müünud 2 miljonit iPadi[100] ja 22. juuniks 2010 oli müüdud 3 miljonit.[13][101] 1. juulist kuni 30. septembrini 2010 müüs Apple veel 4,2 miljonit iPadi. 18. oktoobril toimunud finantsteemalise konverentskõne ajal teatas Steve Jobs, et Apple on fiskaalkvartali jooksul müünud rohkem iPade kui Maci arvuteid.[102]

Lõuna-Korea kultuuri- ja turismiministrit Yu In-choni kritiseeriti avalikkuse ees heakskiiduta iPadi kasutamise eest, kuna Lõuna-Koreas on ebaseaduslik kasutada heakskiitmata elektroonikaseadmeid.[103] iPad tuli Koreas müügile 30. novembril läbi KT, mis müüb ka iPhone'e.

Esialgu oli iPad kättesaadav ainult interneti teel App Store'is ja Apple'i enda jaemüügipoodides. Hiljem on seda müüma hakanud ka paljud teised jaemüüjad, näiteks Amazon, Wal-Mart, Best Buy, Verizon ja AT&T.

Vastuvõtt

muuda

Reaktsioon väljakuulutamisele

muuda

Meedia reaktsioon iPadi väljakuulutamisele oli erinev. Walt Mossberg kirjutas oma esmamuljete põhjal, mis olid valdavalt positiivsed, järgmist: "Kõik on kinni tarkvaras," mõeldes selle all, et riistvara omadused on iPadi edus vähem tähtsad kui tarkvara ja kasutajaliides. Mossberg nimetas ka seadme hinda "tagasihoidlikuks", arvestades selle võimalusi, ja kiitis kümnetunnist aku kestvust.[104] Teised, näiteks PC Advisor ja The Sydney Morning Herald, kirjutasid, et iPad hakkab võistlema ka laialtlevinud netbookidega, millest enamikul jookseb Microsoft Windows.[105][106] Baasmudeli hind 499 dollarit oli väiksem kui pressi, Wall Streeti analüütikute ja konkurentide esialgsed, oluliselt kõrgemad hinnangud seda pakkusid.[107][108][109]

Yair Reiner ütles, et iPad hakkab võistlema selliste e-lugeritega nagu Barnes & Noble'i Nook ja Amazoni Kindle, pakkudes samas kirjastajatele 70 protsenti müügihinnast, ehk sarnast mudelit nagu Apple App Store pakub arendajatele.[110] On märkimisväärne, et nädal enne iPadi oodatavat turuletulekut tõstis ka Amazon Kindle'i poes kirjastajate sissetuleku osa 70 protsendini.[111]

Mõni päev pärast avaldamist ütles Stephen Fry, et inimesed peaksid iPadi järele proovima, et tõeliselt hinnata selle otstarvet ja kvaliteeti, ning mainis, et üldlevinud kriitika kaob pärast järeleproovimist. Fry tõstis esile iPadi kiirust ja reageerimiskiirust, intuitiivset kasutajaliidest ja ekraani detailirohkust.[112] Sarnaselt Steve Jobsi avaldustega väljakuulutamisel ütles ka meedia, et iPad on loonud uue seadmeklassi nutitelefonide ja sülearvutite vahele.[113][114]

Ülevaated

muuda

iPadi ülevaated on üldiselt olnud kiitvad. Walt Mossberg The Wall Street Journalist nimetas seda sülearvuti tapjale "päris lähedal" olevaks.[115] David Pogut The New York Timesist kirjutas topeltülevaate, milles esimene osa oli tehnoloogiainimesele ja teine osa tavainimesele. Esimeses osas märgib ta, et sülearvuti pakub rohkem võimalusi odavama hinnaga kui iPad. Teises osas aga väidab ta, et kui tema lugejatele meeldib seadme idee ja nad saavad aru, mis on selle planeeritud kasutusvaldkonnad, siis naudivad nad seadme kasutamist.[116] Tim Gideon PC Magazine'ist kirjutas: "Siin on tegemist võitjaga", mis "kahtlemata saab juhtivaks suunavaks jõuks areneval tahvelarvutite maastikul".[117] Michael Arrington TechCrunchist ütles: "iPad ületas isegi mu kõige optimistlikumad ootused. See on uus seadmekategooria. Aga see asendab kindlasti paljude inimeste jaoks sülearvutit."[114]

PC World kritiseeris iPadi selle viletsate failijagamis- ja sisestusvõimaluste pärast[118] ja Ars Technica ütles, et failide jagamine arvutiga on ilma kahtluseta neile kõige vähem meeldiv osa kõigist iPadi kasutusvõimalustest.[119]

Reaktsioon rahvusvahelisele turule tulekule

muuda

28. mail 2010 tuli iPad müügile Austraalias, Kanadas, Jaapanis ja mitmes Euroopa riigis. Meedia reaktsioon turuletulekule oli erinev. Meedia märkis ära seadme fännide positiivse vastuvõtu, tuues näiteks mitmes mainitud riigis esimesel müügipäeval tuhanded järjekorras seisvad inimesed.[120][121] Meedia kiitis samuti rakenduste kvaliteeti, raamatupoodi ja meediarakendusi.[122][123] Vastukaaluks aga kritiseeriti iPadi, sest tegemist on suletud süsteemiga, ja mainiti, et iPadil tuleb silmitsi seista Androidil põhinevate tahvelarvutitega.[120] The Independent kritiseeris raamatute rakenduse baasil iPadi, et teksti loetavus eredas valguses pole nii hea kui paberilt. Samas kiitsid nad seadet, kuna see võimaldab salvestada väga suurt hulka raamatuid.[122]

Välja jäetud omadused

muuda

CNET ja Gizmodo loetlesid omadusi, mis iPadil puuduvad ja mida nende arvates tarbijad ootavad. Välja toodi kaamera videokõnede jaoks, pikem ja kitsam laiekraani küljesuhe, mis on sobilikum laiekraanfilmide vaatamiseks, ning võimalus multitegumtööks (käitada samaaegselt rohkem kui ühte rakendust), USB-porti, HDMI-väljundit ja paindlikumat traadiga ühenduse porti kui seda on iPodi dokkühendus.[60][124] Vastavalt Apple'i iOS4 avalikustamisele ja esitlusele 8. aprillil 2010 ning ka Keynote'i esitlusele, mis on kättesaadav Apple'i veebilehel, muutub multitegumtöö kõigi iPadi kasutajate jaoks kättesaadavaks tarkvarauuendusega 2010. aasta sügisel.[125][126] The Seattle Post-Intelligencer ja Gizmodo märkisid, et iPad toetab ametlikult ainult App Store'i kaudu tarkvara installimist.[60][127] CNET kritiseeris iPadi selle ilmselge traadita sünkroonimise puudumise pärast, samas kui teised kaasaskantavad seadmed nagu Microsoft Zune on seda võimaldanud juba aastaid. Sisseehitatud iTunes'i rakendus võimaldab alla laadida ka otse Internetist.[128]

CNN ja Wired News kaitsesid Apple'it mitmete väljajäetud omaduste pärast, näiteks Adobe Flashi tugi, märkides, et nii YouTube kui Vimeo on juba üle läinud H.264 video striimimisele. Nad ütlesid samuti, et "multitegumtöö pole oluline nende kasutajate jaoks, kellele seade on suunatud", kuna selle puudumine võimaldabki "suure osa iPadi kümnetunnisest aku kestvusest." Multitegumtöö tugi lisatakse järgmises iPadi tarkvarauuenduses.[126] Küljesuhte kohta: "16:9 suhe portreerežiimis näeks välja kummaliselt pikk ja peenike ... 4:3 on hea kompromiss". USB-pordi puudumise kohta: "iPad on mõeldud lihtsaltkasutatavaks seadmeks, mitte mitmeotstarbeliseks arvutiks, USB-port tähendab, et tuleb installida draivereid printerite, skannerite ja kõige muu jaoks, mida on võimalik külge ühendada."[129][130]

Inimesed jagunevad kaheks teemal, kas lugeda iPadi personaalarvutiks või mitte. Forrester Research on väitnud, et iPad tuleks lugeda personaalarvutiks hoolimata Apple'i poolsetest failide loomise ja muutmise piirangutest.[131] Vastukaaluks vaidleb PC World, et iPad pole personaalarvuti, kuna tal puuduvad mitmed võtmeomadused, näiteks multitegumtöö.[132]

Toote nimi

muuda

Sarnaselt iPhone'iga jagab ka iPad oma nime olemasolevate toodetega. Levinum on Fujitsu iPAD, mis on mobiilne mitmeotstarbeline seade, mida müüakse jaekaupmeestele, et aidata kontrollida hindu, inventari ja sooritada oste. Jaapani firma Fujitsu tutvustas iPadi 2002. aastal ja järgmisel aastal soovis registreerida kaubamärki, kuid avastas, et kaubamärk kuulus juba Mag-Tekile. Fujitsu kaubamärgi taotlus oli aprillis 2009 "mahajäetud" staatuses ja selle omanik on ebaselge. Fujitsu konsulteeris juristidega, kas kaubamärgi teemal on võimalik midagi ette võtta.[133][134] 17. märtsil 2010 kanti Fujitsu iPadi kaubamärk USA-s üle Apple'ile.[135]

Esimestel päevadel pärast iPadi väljakuulutamist kritiseerisid mõned kommentaatorid internetis iPadi nime kui liiga sarnast terminiga "pad", mis inglise keeles tähendab ka hügieenisidet.[136][137][138][139] Veidi pärast seadme väljakuulutamist muutus silt "iTampon" suhtlusvõrgustikus Twitter teisel kohal olevaks trendikaks teemaks.[138][140]

Tunnustus

muuda

Ajakiri Time valis iPadi 50 parima leiutise hulka aastal 2010,[141] samas kui Popular Science valis selle tipptaseme eritööriistaks,[142] mis jäi maha vaid 2010. aasta parimaks kuulutatud Groasis Waterboxxist.[143]

Kasutus

muuda

Kuigi iPadi põhilised kasutajad on lõpptarbijad, on seda hakanud kasutama ka äriinimesed. Mõned ettevõtted jagavad iPade oma töötajatele. Näitena võib välja tuua klientidega suhtlevaid advokaate ja arste, kes pääsevad visiidi ajal iPadi abil juurde patsiendi terviseandmetele.[144][145][146]

Frostj ja Sullivani tehtud uurimus näitab, et iPadi kasutus kontoritöös on seotud sooviga suurendada töötajate tööviljakust, vähendada paberitööd ja suurendada kasumit. Uuringufirma ennustab, et mobiilse kontori rakenduste turg kasvab Põhja-Ameerikas 6,85 miljardi USA dollarini aastaks 2015 võrreldes hinnangulise 1,76 miljardi dollariga aastal 2010.[147]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Wieland Wagner (28. mai 2010). "iPad Factory in the Firing Line: Worker Suicides Have Electronics Maker Uneasy in China". Spiegel.de. Vaadatud 31. mai 2010.
  2. Matt Buchanan (5. märts 2010). "Official: iPad Launching Here April 3, Pre-Orders March 12". Gizmodo. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2010. Vaadatud 4. märts 2010.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "iPad Available in US on April 3". Apple. 5. märts 2010. Vaadatud 5. märts 2010.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "iPad Wi-Fi + 3G Models Available in US on April 30". Apple. 20. aprill 2010. Vaadatud 20. aprill 2010.
  5. 5,0 5,1 Joseph Menn and Tim Bradshaw (27. mai 2010). "Apple in control of iPad's Europe launch". Financial Times. Vaadatud 30. mai 2010.
  6. "Apple Reports Third Quarter Results". Apple Inc. 20. juuli 2010. Vaadatud 23. oktoober 2010.
  7. "Apple Reports Fourth Quarter Results". Apple Inc. 18. oktoober 2010. Vaadatud 23. oktoober 2010.
  8. "iPad – iOS 4". Apple Inc. 22. november 2010. Vaadatud 22. november 2010.
  9. 9,00 9,01 9,02 9,03 9,04 9,05 9,06 9,07 9,08 9,09 9,10 9,11 9,12 9,13 9,14 9,15 9,16 9,17 9,18 9,19 "iPad – Technical specifications and accessories for iPad". Apple. 27. jaanuar 2010. Vaadatud 27. jaanuar 2010.
  10. 10,0 10,1 Brooke Crothers (27. jaanuar 2010). "Inside the iPad: Apple's new 'A4' chip". CNET. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. november 2013. Vaadatud 27. jaanuar 2010.
  11. Miroslav Djuric (3. aprill 2010). "teardown of production iPad". Ifixit.com. Lk 2. Vaadatud 17. aprill 2010.
  12. 12,0 12,1 Miroslav Djuric (3. aprill 2010). "Apple A4 Teardown". iFixit. Vaadatud 17. aprill 2010.
  13. 13,0 13,1 "Apple Sells Three Million iPads in 80 Days". 22. juuni 2010. Vaadatud 22. juuni 2010.
  14. AppleSpot – iPad jõudis täna ametlikult müügile Eestis! http://apple.spot.ee/viewtopic.php?f=60&t=20115&p=142359[alaline kõdulink]
  15. Macstories – iPad 2: Available on March 11, March 25 in More Countries http://www.macstories.net/news/ipad-2-available-on-march-11-march-25-in-more-countries/
  16. | perekonnanimi = Mawston | eesnimi = Neil | autor-link = http://www.strategyanalytics.com/default.aspx?mod=biography&a0=720 | ilmumisaeg= 1. november 2010.a. | aeg = 01. november | aasta = 2010 | pealkiri = Global Tablet Vendor Market Share: Q3 2010 | väljaanne = Strategy Analytics (strategyanalytics.com) | sari = Digital Consumer > Tablet & Touchscreen Strategies | väljaandmise koht= WWW | koht = www | kirjastaja = Strategy Analytics | url = http://www.strategyanalytics.com/default.aspx?mod=reportabstractviewer&a0=5863 | otsingu aeg = 21. detsember 2010. a.
  17. Neowin.net – iPad takes over tablet market with 95 percent shares http://www.neowin.net/news/ipad-takes-over-tablet-market-with-95-percent-share
  18. IDC – Nearly 18 Million Media Tablets Shipped in 2010 with Apple Capturing 83% Share; eReader Shipments Quadrupled to More Than 12 Million, According to IDC https://web.archive.org/web/20141028205245/http://www.idc.com/about/viewpressrelease.jsp?containerId=prUS22737611
  19. John Gruber (14. jaanuar 2010). "The Original Tablet". Daring Fireball. Vaadatud 20. märts 2010.
  20. Brad Stone (28. september 2009). "Apple Rehires a Developer of Its Newton Tablet". The New York Times. Vaadatud 20. märts 2010.
  21. "The Apple Museum: Prototypes". The Apple Museum. Vaadatud 23. veebruar 2010.
  22. Laura June (26. jaanuar 2010). "The Apple Tablet: a complete history, supposedly". Engadget. Vaadatud 27. jaanuar 2010.
  23. 23,0 23,1 23,2 23,3 "Apple Launches iPad". Apple. 27. jaanuar 2010. Vaadatud 27. jaanuar 2010.
  24. "Apple iPad tablet is unveiled at live press conference". The Star-Ledger. 27. jaanuar 2010. Vaadatud 27. jaanuar 2010.
  25. Cohen, Peter. Macworld Expo Keynote Live Update, Macworld, (09.01.2007), välja otsitud: 01.02.2007
  26. Block, Ryan. Live from Macworld 2007: Steve Jobs keynote, Engadget, (09.01.2007), välja otsitud: 01.02.2007
  27. Grossman, Lev. The Apple Of Your Ear, Time, (12.01.2007), välja otsitud: 01.02.2007
  28. "Jobs Says iPad Idea Came Before iPhone". Fox News. 2. juuni 2010.
  29. Pogue, David (13. jaanuar 2007). "Ultimate iPhone FAQs List, Part 2 - Pogue's Posts Blog – NYTimes.com". Pogue.blogs.nytimes.com. Vaadatud 31. mai 2010.
  30. "Expo Notes: iPad cases, touch gloves hot items on expo floor | Tablets | MacUser". Macworld. Vaadatud 31. mai 2010.
  31. Broida, Rick (28. jaanuar 2010). "Want to take notes on an iPad? Here's your stylus | iPhone Atlas – CNET Reviews". Reviews.cnet.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. mai 2010. Vaadatud 31. mai 2010.
  32. "What's Up The Sleeves of the Apple iPad – Apple iPad Specifications | Laptop Reviews UK". Laptopreviews.org.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. oktoober 2010. Vaadatud 31. mai 2010.
  33. "iPad's 'Mute' Switch Replaced With Screen Rotation Lock". MacRumors. 12. märts 2010. Vaadatud 12. märts 2010.
  34. Chris Foresman (9. august 2010). "How Star Trek artists imagined the iPad… 23 years ago". Ars Technica. Vaadatud 23. august 2010.
  35. Hannah Bouckley (1. juuni 2010). "Apple iPad WiFi + 3G review". T3 Online. Vaadatud 13. juuni 2010.
  36. "iPad – Design". Apple Inc. Vaadatud 13. juuni 2010.
  37. "iPad's lack of Flash/USB/Bluetooth is all about lock-in (updated)". ZDNet. CNET. 1. veebruar 2010. Vaadatud 19. juuni 2010.
  38. "iPad: About iPad Dock Connector to VGA Adapter compatibility". Apple Inc. Vaadatud 11. juuni 2010.
  39. 39,0 39,1 "Best Under a Billion: Batteries Required?". Forbes. 7. juuni 2010. Vaadatud 11. juuni 2010.
  40. Kyle VanHemert (13. märts 2010). "Apple will replace the dead battery of an iPad for $99". Gizmodo. Gizmodo. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2012. Vaadatud 15. märts 2010.
  41. "iPad Battery Replacement Service: Frequently Asked Questions". Apple. Vaadatud 14. märts 2010.
  42. Jeremy Horwitz (26. aprill 2010). "Apple iPad Camera Connection Kit". iLounge. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2010. Vaadatud 19. juuni 2010.
  43. Chris Foresman (27. aprill 2010). "iPad WiFi + 3G day is today; here's our data plan primer". Arstechnica. Condé Nast. Vaadatud 11. juuni 2010.
  44. "Sad news for iPad in Japan". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2011. Vaadatud 12. detsembril 2010.
  45. Kang, Cecilia (27. jaanuar 2010). "Apple's iPad wireless service to be unlocked, partnered with AT&T". Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2012. Vaadatud 26. aprill 2010.
  46. Golijan, Rosa (27. jaanuar 2010). "Unlocked or Not, Your iPad Won't Be Able to Use T-Mobile's 3G Network". Gizmodo. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2010. Vaadatud 26. aprill 2010.
  47. 47,0 47,1 "In April, Apple Ditched Google And Skyhook In Favor Of Its Own Location Databases". TechCrunch. 29. juuli 2010. Vaadatud 14. oktoober 2010.
  48. Christopher Breen (6. aprill 2010). "The iPad as iPod". MacWorld.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. august 2011. Vaadatud 26. juuni 2010.
  49. Rich Trenholm (27. jaanuar 2010). "Apple iPad launch: The first specs". CNET. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2010. Vaadatud 26. juuni 2010.
  50. Nick Saint, provided by (31. märts 2010). "Where In The World Is My iPad? (AAPL)". Sfgate.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2010. Vaadatud 17. aprill 2010.
  51. JR Raphael (7. aprill 2010). "Apple iPad Costs $260 to build, iSuppli Finds". PC World. Vaadatud 11. juuni 2010.
  52. 52,0 52,1 "Inside the iPad: Samsung, Broadcom snag multiple wins". EE Times. Vaadatud 17. aprill 2010.
  53. Gabriel Madway (1. aprill 2010). "Special Report: iPad striptease: It's what's inside that counts". Reuters.
  54. Sam Oliver (26. märts 2010). "Delays cause Apple to switch iPad touch-panel orders to Wintek". Apple Insider. Vaadatud 17. aprill 2010.
  55. "Under the Radar; Apple's Asian Suppliers Work Furiously". Industry Week. 2. aprill 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2011. Vaadatud 26. aprill 2010.
  56. "Inside the Apple iPad". Electronic Design. 5. aprill 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2010. Vaadatud 26. aprill 2010.
  57. Harmsen, Peter (2. aprill 2010). "Under the radar, Apple's Asian suppliers work furiously". Google. Agence France-Presse. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.05.2011. Vaadatud 17. aprill 2010.
  58. Michelle Maisto (10. aprill 2010). "Apple iPhone 4 to Trigger Gyroscope Onslaught: iSuppli". eWeek. Vaadatud 13. juuni 2010.[alaline kõdulink]
  59. "iPad SDK". Apple. 27. jaanuar 2010. Vaadatud 27. jaanuar 2010.
  60. 60,0 60,1 60,2 Adam Ferruci (27. jaanuar 2010). "8 Things That Suck About the iPad". Gizmodo. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2010. Vaadatud 3. veebruar 2010.
  61. Rik Myslewski (27. jaanuar 2010). "Steve Jobs uncloaks the 'iPad': World continues to revolve around sun". The Register. Vaadatud 27. jaanuar 2010.
  62. MG Siegler (28. jaanuar 2010). "The Subplots of the iPad Blockbuster". Tech Crunch. Vaadatud 1. veebruar 2010.
  63. Raghavendra, Nayak (veebruar 2010). "Apple iPad Features". Latest Sets. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2010. Vaadatud 27. mai 2010.
  64. Snell, Jason (22. november 2010). "Apple releases iOS 4.2.1". Yahoo news. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.11.2010. Vaadatud 23. november 2010.
  65. 65,0 65,1 "iPad Features". Apple Inc. 27. jaanuar 2010. Vaadatud 28. jaanuar 2010.
  66. Jeff Smykil (20. aprill 2010). "The keyboardless Office: a review of iWork for iPad". ArsTechnica. Condé Nast. Vaadatud 1. mai 2010.
  67. David Sarno (29. jaanuar 2010). "Apple confirms 3G VoIP apps on iPad, iPhone, iPod touch; Skype is waiting". Los Angeles Times. Vaadatud 7. veebruar 2010.
  68. Dejo, XCode ON iPad
  69. Bobbie Johnson (1. veebruar 2010). "Apple iPad will choke innovation, say open internet advocates [sic, apparently meaning '... open-Internet advocates']". The Guardian. London. Vaadatud 7. veebruar 2010.
  70. "Apple's Trend Away From Tinkering". Slashdot. 31. jaanuar 2010. Vaadatud 12. veebruar 2010.
  71. "All Your Apps Are Belong to Apple: The iPhone Developer Program License Agreement". Electronic Frontier Foundation. 9. märts 2010. Vaadatud 17. aprill 2010.
  72. Sydell, Laura (5. aprill 2010). "Apple's iPad: The End Of The Internet As We Know It?". NPR. Vaadatud 23. aprill 2010.
  73. Charlie Sorrel (3. mai 2010). "iPad Jailbreak Ready for Download". Wired. Condé Nast. Vaadatud 8. mai 2010.
  74. 74,0 74,1 74,2 John Herrman (8. mai 2010). "How To: Jailbreak Any iPhone, iPod Touch or iPad". Gizmodo. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. mai 2010. Vaadatud 8. mai 2010.
  75. Daniel Ionescu. "Never Mind Legality, iPhone Jailbreaking Voids Your Warranty". PC World.
  76. Patel, Nilay (27. jaanuar 2010). "The Apple iPad: starting at $499". Engadget. Vaadatud 27. jaanuar 2010.
  77. Joshua Topolsky (27. jaanuar 2010). "Live from the Apple 'latest creation' event". Engadget. Vaadatud 3. veebruar 2010.
  78. Stephanie Clifford (28. veebruar 2010). "Condé Nast Is Preparing iPad Versions of Some of Its Top Magazines". The New York Times. Vaadatud 2. märts 2010.
  79. Andy Brett (1. aprill 2010). "The New York Times Introduces An iPad App". TechCrunch. Vaadatud 1. aprill 2010.
  80. Albanesius, Chloe (15. oktoober 2010). "New York Times iPad App Gets Overhaul, More Content". PC Magazine.
  81. "The 10 Best iPad Applications for News". idio. 14. juuni 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. august 2010. Vaadatud 26. juuli 2010.
  82. Jack Schofield (10. mai 2010). "Wikipedia's porn purge, and cleaning up for the iPad". London: The Guardian.
  83. "NSFW Guide to Watching Porn on your iPad". GrunchGear. 24. aprill 2010. Vaadatud 28. juuni 2010.
  84. "YouPorn Goes HTML5, Gets on the iPad". NewTeeVee. 18. mai 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuni 2010. Vaadatud 28. juuni 2010.
  85. "Steve Jobs Offers World 'Freedom From Porn'". Gawker. 15. mai 2010. Vaadatud 20. juuni 2010.
  86. "Apple iPad offers "freedom from porn" – but not in Berlin". TechCrunch. 29. mai 2010. Vaadatud 20. juuni 2010.
  87. "Porn again: "Dudes" who like it alter San Francisco iPad ads". ZDNet. CNET. 9. juuni 2010. Vaadatud 20. oktoober 2010.
  88. Jacqui Cheng. "Bed readers rejoice: iPad gains last-minute rotation lock". Arstechnica. Condé Nast.
  89. Daniel Lewis (5. märts 2010). "ipad-pre-order-update-march-12". Electrobuzz. Vaadatud 5. märts 2010.
  90. Glenn Fleishman (2. veebruar 2010). "Can You Get By with 250 MB of Data Per Month?". TidBits. Vaadatud 23. veebruar 2010.
  91. "AT&T Announces New Lower-Priced Wireless Data Plans to Make Mobile Internet More Affordable to More People". AT&T. 2. juuni 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2010. Vaadatud 12. detsembril 2010.
  92. "iPad with WiFi + 3G, the best way to stay connected". Apple Inc. Vaadatud 10. juuni 2010.
  93. "iPad Available in Nine More Countries on May 28". Apple Press Release. Apple Inc. 7. mai 2010. Vaadatud 9. mai 2010.
  94. "Frustration in NZ over iPad". Straits Times. 23. juuli 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2010. Vaadatud 27. juuli 2010.
  95. "Israel retira prohibición para importación del iPad | Tecnología". El Nacional.com. 23. märts 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuli 2011. Vaadatud 31. mai 2010.
  96. "Massive crowds turn out for iPad launch". China Daily. Xinhua. 18. september 2010. Vaadatud 18. september 2010.
  97. Harvey, Mike (6. aprill 2010). "iPad launch marred by technical glitches". The Times. London: News Corporation. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2022. Vaadatud 26. juuni 2010.
  98. Jim Goldman (3. mai 2010). "Apple Sells 1 Million iPads". CNBC. Vaadatud 4. mai 2010.
  99. "iPad sales cross million mark twice as fast as original iPhone". Yahoo!. 3. mai 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.05.2010. Vaadatud 13. juuni 2010.
  100. Caldwell, Serenity (27. mai 2010). "Apple Announces Two Millionth IPad Sale – PCWorld Business Center". Pcworld.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2010. Vaadatud 31. mai 2010.
  101. Miguel Helft (23. juuni 2010). "Is Apple a Victim of Sour Grapes?". New York Times. Vaadatud 26. juuni 2010.
  102. "Apple Reports Fourth Quarter Results". Apple Inc. 18. oktoober 2010. Vaadatud 18. oktoober 2010.
  103. "South Korean Official's iPad Causes a Stir". Wall Street Journal. 26. aprill 2010. Vaadatud 20. juuli 2010.
  104. Walter S. Mossberg (27. jaanuar 2010). "First Impressions of the New Apple iPad". All Things Digital. Vaadatud 27. jaanuar 2010.
  105. Eric Lai (28. jaanuar 2010). "Apple iPad versus netbook: features compared: We compare design, functionality and storage". PC Advisor. Vaadatud 28. jaanuar 2010.
  106. Simon Tsang (2. veebruar 2010). "iPad vs the Kindle, tablets and netbooks". The Sydney Morning Herald. Vaadatud 2. veebruar 2010.
  107. Eaton, Kit (27. jaanuar 2010). "The iPad's Biggest Innovation: Its $500 Price". Fast Company. Vaadatud 7. märts 2010.
  108. Peers, Martin (28. jaanuar 2010). "Apple's iPad Revolution: Price". The Wall Street Journal. Vaadatud 20. veebruar 2010.
  109. Stokes, John (29. jaanuar 2010). "Tablet makers rethinking things in wake of iPad's $499 price". Ars Technica. Condé Nast. Vaadatud 20. veebruar 2010.
  110. "Apple tablet due March, to get Kindle-killer book deal?". Electronista. 9. detsember 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2013. Vaadatud 24. jaanuar 2010.
  111. Jacqui Cheng (20. jaanuar 2010). "Amazon hikes Kindle royalties to 70%, with a catch". Ars Technica. Condé Nast. Vaadatud 28. jaanuar 2010.
  112. Stephen Fry (29. jaanuar 2010). "Stephen Fry: Why the Apple iPad is Here to Stay". The Guardian. London. Vaadatud 31. jaanuar 2010.
  113. Paczkowski, John (23. veebruar 2010). "Initial iPad Demand Greater Than Initial iPhone Demand". All Things Digital. Vaadatud 7. märts 2010.
  114. 114,0 114,1 Michael Arrington (2. aprill 2010). "The Unauthorized TechCrunch iPad Review". TechCrunch. Vaadatud 2. aprill 2010.
  115. Mossberg, Walter S. (31. märts 2010). "Apple iPad Review: Laptop Killer? Pretty Close". All Things Digital. The Wall Street Journal. Vaadatud 31. märts 2010.
  116. Pogue, David (31. märts 2010). "Reviews: Love It or Not? Looking at iPad From 2 Angles". The New York Times. Vaadatud 31. märts 2010.
  117. Gideon, Tim (31. märts 2010). "Apple iPad (Wi-Fi)". PC Magazine. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2010. Vaadatud 1. aprill 2010.
  118. Nick Mediati (5. aprill 2010). "iPad Struggles at Printing and Sharing Files". PC World. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2012. Vaadatud 1. mai 2010.
  119. Jacqui Cheng (7. aprill 2010). "Ars Technica reviews the iPad". Arstechnica. Condé Nast. Lk 4. Vaadatud 4. mai 2010.
  120. 120,0 120,1 "iPad fans mob Apple stores for international launch". BBC News online. BBC. 28. mai 2010. Vaadatud 31. mai 2010.
  121. "iPad-mania as thousands queue for global roll-out". France24. 28. mai 2010. Vaadatud 31. mai 2010.
  122. 122,0 122,1 David Phelan (26. mai 2010). "The iPad: what is it good for?". The Independent. London. Vaadatud 31. mai 2010.
  123. Kate Bevan (31. mai 2010). "The best iPad media apps". The Guardian. London: Guardian Media Group. Vaadatud 10. juuni 2010.
  124. Scott Stein (27. jaanuar 2010). "10 things Netbooks still do better than an iPad". CNET. Vaadatud 31. jaanuar 2010.[alaline kõdulink]
  125. "Get a sneak peek into the future of iPhone OS". Apple Inc. Vaadatud 9. mai 2010.
  126. 126,0 126,1 "Apple: Multitasking coming to the iPhone this summer, iPad in the fall". Yahoo. 8. aprill 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.04.2010. Vaadatud 8. mai 2010.
  127. Nick Eaton. "iPad's downside is Microsoft's upside: third-party apps". Seattle Post-Intelligencer. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2010. Vaadatud 1. veebruar 2010.
  128. Matt Rosoff (30. jaanuar 2010). "How to make the iPad a better music device". CNET. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2012. Vaadatud 2. märts 2010.
  129. Charlie Sorrel (28. jaanuar 2010). "10 things missing from the iPad". Wired News. Vaadatud 3. veebruar 2010.
  130. Charlie Sorrel (28. jaanuar 2010). "Ten things missing from the iPad". CNN. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2010. Vaadatud 19. veebruar 2010.
  131. Arik Hesseldahl (17. juuni 2010). "Forrester: Tablets Will Outsell Netbooks By 2012". BusinessWeek. Vaadatud 20. juuni 2010.
  132. Jason Cross (27. jaanuar 2010). "Apple's iPad Mistakes". PC World. Vaadatud 26. juuni 2010.
  133. Tabuchi, Hiroko (28. jaanuar 2010). "IPad? That's So 2002, Fujitsu Says". The New York Times. Vaadatud 29. jaanuar 2010.
  134. Nilay Patel (28. jaanuar 2010). "Apple and Fujitsu inevitably caught up in iPad trademark dispute". Engadget. Vaadatud 4. veebruar 2010.
  135. "Trademark Assignment Abstract of Title". United States Patent and Trademark Office. Vaadatud 27. märts 2010.
  136. Priya Ganapati (27. jaanuar 2010). "Would You Buy an iPad? Wired Readers Weigh In". Wired News. Condé Nast. Vaadatud 1. veebruar 2010.
  137. Dawn Chmielewski and Alex Pham (27. jaanuar 2010). "Women mock the iPad, calling it iTampon". Los Angeles Times. Vaadatud 1. veebruar 2010.
  138. 138,0 138,1 "The iPad? Also available with wings?". France 24. Agence France-Presse. 27. jaanuar 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.02.2010. Vaadatud 1. veebruar 2010.
  139. Zennie Abraham (27. jaanuar 2010). "Apple iPad tablet called iTampon on Twitter; women tweet". San Francisco Chronicle. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2010. Vaadatud 1. veebruar 2010.
  140. Brian Barrett (27. jaanuar 2010). "iTampon Is the #2 Trending Topic on Twitter". Gizmodo. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2010. Vaadatud 1. veebruar 2010.
  141. Harry McCracken (11. november 2010). "The 50 Best Inventions of 2010: iPad". Time Magazine. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2010. Vaadatud 17. november 2010.
  142. Best of What's New 2010: Gadgets Popular Science. Accessed: 5 December 2010.
  143. Jannot, Mark. Best of What's New 2010: Our 100 Innovations of the Year Popular Science, 16 December 2010. Accessed: 5 November 2010.
  144. "iPad creeping into business offices". Computer World. 13. september 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2012. Vaadatud 12. detsembril 2010.
  145. "Rise Of The Tablet Computer". Forbes. 13. september 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.09.2012. Vaadatud 12.12.2010.
  146. Worthen, Ben (24. august 2010). "Businesses Add iPads to Their Briefcases". The Wall Street Journal.
  147. "MicroStrategy's Corporate Apps Boost Productivity". Bloomberg Businessweek. 1. november 2010. About 42 percent of respondents in the survey, which was released in August, sought an increase in user productivity, followed by reduced paperwork (39 percent), and increased revenue (37 percent). The mobile-office application market in North America may reach $6.85 billion in 2015, up from an estimated $1.76 billion this year, Frost & Sullivan estimates.

Välislingid

muuda