Hispaania gripp
See artikkel vajab toimetamist. |
See artikkel räägib vanast A-tüüpi viirusnakkuse inimvormist; uue gripi kohta vaata artiklit Gripp A alamtüüp H1N1. |
Hispaania gripp oli pandeemia, mis levis 1918. aasta jaanuarist kuni 1920. aasta detsembrini üle kogu maailma.
Hispaania gripp oli üks surmavamaid pandeemiaid inimkonna ajaloos, põhjustades üle maailma 500 miljoni[1] inimese nakatumise ja eri hinnangutel 17–50 miljonit surma (sel ajal elas maailmas 1,8–1,9 miljardit inimest[2]). Võrdluseks: äsjalõppenud Esimene maailmasõda oli nõudnud üle 9 miljoni sõduri ja 7 miljoni tsiviilisiku elu.
Vähesed kohad, kus Hispaania gripi ohvreid ei olnud, olid Gunnisoni väikelinn Colorados, kus linnaelanikud end kaheks kuuks isoleerisid ja kõik teed maakonna piiril barrikadeeriti; ja Ameerika Samoa, kus USA mereväekuberner John Martin Poyer kuulutas välja karantiini.
Rahva võitlusvaimu säilitamiseks tsenseerisid sõjaaja tsensorid Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikides uudiseid pandeemia kohta. Neutraalse Hispaania ajalehed said pandeemiat seevastu vabalt kajastada ning seetõttu tekkis ekslik mulje, et Hispaania on haiguse tõttu eriti rängalt kannatada saanud.[3] Eksiarvamuse tõttu hakatigi haigust hüüdma Hispaania gripiks. Gripi päritolu kohta arvavad teadlased, et see sai alguse Ameerika Ühendriikidest.[4]
Hispaania gripi puhul pidasid selle hilisemad uurijad kummaliseks asjaolu, et seda põdesid raskemini noored, tugeva immuunsüsteemiga inimesed. See mõistatus leidis arvatavasti lahenduse 2007. aastal, kui makaakidega tehtud katsete tulemusel selgus, et viirus suudab välja lülitada (blokeerida) rakusisese viiruse signaliseerijana toimiva RIG1-geeni, mille ülesandeks on interferooni IFN-α/β sünteesi käivitamine, noorte inimeste liigkaitsvad immuunvastused põhjustasid organismile laastavalt mõjuva nn tsütokiinitormi – immuunsüsteemi ülereageerimise[5], samas kui laste ja vanemate inimeste nõrgem immuunsüsteem põhjustas nimetatud põhjusel vähem surmasid.
Hispaania gripp oli esimene pandeemia, mille põhjustas A-gripiviiruse H1N1 alamtüüp. 2009. aastal põhjustas seagripp A(H1N1)2009 gripipandeemia.
Viited
muuda- ↑ Jeffery Taubenberger, David Morens. "1918 Influenza: the Mother of All Pandemics". [1] Centers for Disease Control and Prevention, Volume 12, Number 1, January 2006.
- ↑ Historical Estimates of World Population (Vaadatud 18.09.2014)
- ↑ The Nieman Foundation for Journalism at Harvard University (2013). "The Worst Flu Pandemic on Record" (inglise). Vaadatud 23.09.2014.
- ↑ First cases reported in deadly Spanish This Day in History (Vaadatud 22.03.2020)
- ↑ Research on monkeys finds resurrected 1918 flu killed by turning the body against itself usatoday.com January 17, 2007 (Vaadatud 18.09.2014)
Kirjandus
muuda- Niall P. A. S. Johnson, Juergen Mueller. "Updating the Accounts: Global Mortality of the 1918-1920 "Spanish" Influenza Pandemic" – Bulletin of the History of Medicine, Volume 76, Number 1, Spring 2002 pp. 105-115.
- John M. Barry. The Great Influenza: The Epic Story of the Greatest Plague in History. Viking Penguin, 2004. ISBN 0-670-89473-7.
Välislingid
muuda- Mari Järvelaid, Sirje Timmusk, Gripiviiruse epidemioloogia ja organismi immuunvastus, Eesti Arst 2010; 89(1):21−30, veebiversioon (vaadatud 16.09.2014)
- Jeffery K. Taubenberger ja David M. Morens, 1918 Influenza: the Mother of All Pandemics, Emerging Infectious Diseases • www.cdc.gov/eid, 12. köide, nr 1, jaanuar 2006, veebiversioon (vaadatud 15.09.2014) (inglise keeles)
- University of Southern California, Influenza Virus Evades Body's Immune Response Through Newly Discovered Mechanism, 21. mai 2009, veebiversioon (vaadatud 15.09.2014) (inglise keeles)
- Tokiko Watanabe ja Yoshihiro Kawaoka, Pathogenesis of the 1918 Pandemic Influenza Virus, PLoS Pathog. jaanuar 2011; 7(1): e1001218., 27. jaanuar 2011. doi: 10.1371/journal.ppat.1001218, veebiversioon (vaadatud 15.09.2014) (inglise keeles)