Hermann II Wesel
Hermann II (surnud 15. juunil 1563[1]) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.
Sünninimega Hermann Weilandit hakati kutsuma tema kodulinna Weseli järgi, kus tema isa oli kingsepp.
Kärkna abti Hermann Weseli valis Tartu toomkapiitel piiskopiks 17. oktoobril 1552. Kokkulepe senise piiskopi Jodokus von der Reckega, kes oli teatanud toomhärra Peter von Tiesenhauseni valimisest oma järglaseks, saavutati Horneckis 22. oktoobril 1553, mille järel 25. juunil 1554 kinnitas Hermann II piiskopiks ka paavst Julius III. Oma ametiajal säilitas Hermann II endale ka Kärkna kloostri juhtimise.
Hermann II välispoliitilised nurjumised (lubadus Tartu maksu maksta, lootus riigivürstina Saksa-Rooma keisri abile) andsid Moskva tsaaririigile ettekäände alustada Vene-Liivi sõda, milles hävisid peale Tartu piiskopkonna ka teised Vana-Liivimaa väikeriigid.
Pärast Tartu kapituleerumist 18. juulil 1558 lubasid venelased piiskopile eluks ajaks Kärkna kloostri seda ümbritsevate maadega, kuid juba 23. augustil samal aastal, küüditati Hermann II Venemaale, kus ta ka suri.
| Eelnev Jodokus von der Recke |
Tartu piiskop 1552–1558 |
Järgnev viimane |
| Eelnev Gerardus |
Kärkna abt 1544–1558 |
Järgnev viimane |
Viited
muuda- ↑ Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1560–1564). Toim Stefan Hartmann, 2008. Lk 471.
Kirjandus
muuda- Madis Maasing, Markkrahv Wilhelmi suhted Tartu piiskoppidega (1530.–1550. aastatel). In: Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat, 2012 (2013), lk-d 93–128. PDF-ina