Helirida

Eri keeltes ja eri autorite poolt on helirea tähenduses kasutatud sõnu moodus (i.k mode pr.k mode, it.k modo, ld.k modus – kooskõla, korrastus, ehitus, kuju), helilaad ehk laad (v.k лад. Vene muusikateoorias tähendab mõiste "laad" eelkõige helirea helide suhetevõrgustikku (Лад в музыке – система взаимоотношений звуков, vt ru:Лад (музыкальный строй)), heliastmik, heliskaala, heliredel, gamma, skaala, kõrgusastmik ("kõrgusastmiku ehitust väljendab astmikuvormel, mis esitleb naaberhelide kõrguskaugusi ehk intervalle toonides, pooltoonides või poolteisttoonides. Kõrgusastmiku alumist (esimest) heli nim. põhi- ehk esiheliks." ^[1])

Tuleb teha vahet helirea ja helilaadi mõistel, kuna helilaad kujutab enesest erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktset süsteemi ning helirida on selle süsteemi konkreetne avaldumisvorm. Nii näiteks loomuliku mažoorse laadi (mille struktuur on [1,1,1/2,1,1,1,1/2] ning astmete funktsioonid on I – toonika, II – ülemine juhttoon, III – ülemine mediant, IV – subdominant, V – dominant, VI – alumine mediant, VII – alumine juhttoon) põhjal c-noodist üles ehitatud helireaks on Do-mažoor.

Muusika ajalugu tunneb paljusid heliridu erinevates muusikatraditsioonides.

Vanimad rahvaviisid koosnevad kahest, kolmest või neljast helist. Helirea kitsas ulatus on omane paljudele rahvaviisidele. Selliseid viise ei saa alati kohandada hilisemate heliridadega, vaid nad moodustavad heliridade arengus omaette arhailise perioodi.

Alates Vana-Kreekast kasutatakse euroopalikus muusikas diatoonilisi heliridu (vastavad klahvpillide klaviatuuri valgete klahvidega (oktavis on seitse astet)).

Keskaegse heliridade teooria aluseks on Boëthiuse viies raamatus "De institutione musica" kirjeldatud Vana-Kreeka heliridade süsteem ja Ptolemaiose transpositsiooniskaalad.

Tervetoonhelirida, naaberhelide intervallidega 1 (üks) tervetoon, on olnud sporaadiliselt kasutusel heliteoste sees. Tervetoonilise helirea oktav koosneb kahest tritoonist, mida keskajal on peetud saatana intervalliks. Paljud heliloojad on tervetoonilist helirida kasutanud ooperites jm viitamaks deemonlikele jõududele vms.

India muusikas on heliridade üldnimetus sanskriti keeles raga; hiina jpt rahvaste muusikas kasutatakse pentatoonilist helirida (koosneb viiest helist, mis on vastavuses näiteks klahvpillide klaviatuuri mustade klahvidega) jne.

20. sajandil võeti kasutusele kõigil võrdtempereeritud kromaatilise helirea helidel põhinev 12-heliline (dodekafooniline) helirida.

Helirida võib olla:

• 1-heliline – monohord (kr. monos – üks, üksik, ainuke horde – keel)
• 2-heliline – duhord ehk bihord (kr. duo – kaks, mõlemad lad. bis – kaks korda)
• 3-heliline – trihord (kr. tria – kolm)
• 4-heliline – tetrahord (kr. tetras – neli)
• 5-heliline – pentahord (kr. pentas – viis)
• 6-heliline – heksahord (kr. heksas – kuus)
• 7-heliline – heptahord (kr. hepta – seitse)
• 8-heliline – oktohord (kr. okto – kaheksa)
• 9-heliline – enneahord e. novehord e. nonohord (kr. ennea, lad. novem – üheksa)
• 10-heliline – dekahord (kr. deka – kümme)
• 11-heliline – endekahord (kr. endeka – üksteist)
• 12-heliline – dodekahord (kr. dodeka – kaksteist)

Heliridasid võib liigitada ka:

• mittetäielik – näiteks 5-heliline pentahord ehk pentatoonika
• täielik – 7-heliline heptahord ehk heptatoonika
• täiendatud kordusheliga – 8-heliline oktohord ehk oktohord-heptatoonika. Koosneb 7-st diatoonilisest helist ja 1-st kordushelist.

Heliread järjestatakse kindla süsteemi järgi. Vastavalt helide omavahelistele suhtele helireas võivad heliread olla:

• diatoonilised, vt diatooniline helirida
• altereeritud, vt altereeritud helirida
• kromaatilised, vt kromaatiline helirida
• atonaalsed
• tonaalsed
• modaalsed

Loomulik mažoor ehk mažoorne helirida ehk duurhelirida vastab joonia helilaadile, loomulik minoor minoorne helirida ehk mollhelirida eoolia helilaadile.

Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade helid paiknevad astmetel, mida tähistatakse järjekorranumbritega arvates põhihelist ehk I astmest (teatud kontekstis toonika).

Helirea astmete suhteid nimetatakse funktsioonideks.

Funktsionaalharmoonias liigitatakse heptatooniliste heliridade astmed helirea põhi- ja kõrvalastmeteks. Selle kohaselt on toonika kolmkõla kui ainsana püsiva kolmkõla priim, terts ja kvint s.o. I, III ja V aste helirea püsivad astmed. Ülejäänud II, IV, VI ja VII aste helirea kulgevad astmed.

Loomulik mažoor (Joonia) Kuulaⓘ	Loomulik minoor (Eoolia) Kuulaⓘ	Harmooniline minoor Kuulaⓘ	Mustlasminoor Kuulaⓘ	Meloodiline minoor Kuulaⓘ
Dooria Kuulaⓘ	Früügia Kuulaⓘ	Lüüdia Kuulaⓘ	Miksolüüdia Kuulaⓘ	Lokria Kuulaⓘ
Kromaatiline Kuulaⓘ	Tervetooniline Kuulaⓘ	Mažoorne pentatoonika Kuulaⓘ	Minoorne pentatoonika Kuulaⓘ	Altereeritud Kuulaⓘ
Vähendatud helirida, 1. vorm Kuulaⓘ	Vähendatud helirida, 2. vorm Kuulaⓘ	Hispaania ja juutide helirida Kuulaⓘ	Araabia helirida (Araabia mažoor) Kuulaⓘ	Mi Sheberach helirida Kuulaⓘ

Skeemil on pooltoon üleminekul ühest reast teise.

• Helilaad

• Ross-Maimets 2004: Jaan Ross ja Kaire Maimets (toim.), "Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse". Varrak, Tallinn. helirida: 15,19,24–31,88–95,183,184,347,348,355,453,457,463–465. ISBN 9985-3-0958-8

• http://www.ericweisstein.com/encyclopedias/music/topics/ScalesandModes.html