Heinrich Vipper

Heinrich Vipper (20. detsember 1928 Visusti – 19. mai 2013 Tartu) oli eesti maaviljelusteadlane.

Ta alustas kooliteed aastal 1937 Kaarepere algkoolis, hiljem õppis ta Tartu Majandustehnikumis raamatupidamist. Kuid kuna kontoritöö talle ei meeldinud, tuli ta tehnikumist ära ja astus aastal 1946 Tartu 1. Keskkooli, mille lõpetas aastal 1948^[1]. Seejärel asus ta õppima Tartu Riikliku Ülikooli põllumajandusteaduskonda, kuid kuna aastal 1951 kõrgharidussüsteemi Tartus reorganiseeriti, lõpetas ta aastal 1953 kiitusega Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiateaduskonna, omandades õpetatud agronoomi kutse.

Tööle suunati ta tolleaegse Eesti NSV Teaduste Akadeemia Polli filiaali nooremteaduri ja tootmismajandi juhataja ühitatud töökohale. Aastatel 1956–1966 töötas ta nooremteadurina Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Polli katsebaasis. Oma Polli tööperioodil uuris ta valge mesika, maisi, üheaastase lupiini ja teraviljade agrotehnikat. 1966. aastal kaitses ta väitekirja "Üheaastased lupiinid (Lupinus sp.), nende introduktsiooni võimalused ja agrotehnika Eesti NSV-s". Seejärel viidi ta üle Kuusiku katsebaasi vanemteaduri ametikohale. Aastatel 1972–1978 töötas ta Kuusiku katsebaasi juhatajana. Kuusikul kujunes tema põhivaldkonnaks mullaharimise aluste uurimine, mille juures pööras ta erilist tähelepanu mullaharimise praktiliste võtete väljatöötamisele Eestis. Aastatel 1970–1985 oli ta aktiivne künnivõistluste propageerija ja oli korduvalt vabariiklike künnivõistluste peakohtunik.

Aastal 1979 siirdus ta Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, maaviljeluse kateedrisse vanemõpetaja töökohale; aastal 1983 sai ta dotsendi kutse, aastast 1992 jätkas tööd professorina; aastast 1994 oli ta emeriitprofessor. Aastatel 1980–1994 oli ta maaviljeluse kateedri juhataja ning õpetas maaviljeluse kursust agronoomia ja maaparanduse eriala üliõpilastele.