Harju-Madise kihelkond

Muinasajal moodustasid hilisema Harju-Madise kirikukihelkonna alad Revala maakonna Vomentagana muinaskihelkonna edelanurga.

Ristiusu vastuvõtmisest kuulus piirkond Keila kihelkonna koosseisu. 13. sajandi keskel eraldusid Keila kihelkonnast iseseisvaks kihelkonnaks Harju-Madise ja Nissi kihelkond.

Harju-Madise kihelkonda on ajalooürikutes esmamainitud 1343. aastal Lodenrode nime all, kuna kihelkonnas olid ka Lodede maavaldused.

1305–1317 ehitati kihelkonna maadele Padise klooster, mis kujunes kihelkonna suurimaks maavaldajaks.

1638. aastal sai Risti kogudus oma vaimuliku ning algas Risti kihelkonna eraldumine.

1710. aastal liideti Risti ala uuesti kiriklikult Harju-Madise kihelkonnaga.

1718. aastal rajas Venemaa kihelkonda laevastiku tugipunkti Rogerwiek, mille juurde hiljem tekkis Paldiski linn. Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Harju ja Risti kihelkonda kuulusid ka Väike-Pakri ja Suur-Pakri saar.

Risti kihelkond eraldati 1870. aastal Harju-Madise kirikukihelkonnast lõplikult iseseisvaks kihelkonnaks.

Harju-Madise kihelkonnakirik on Harju-Madise kirik Madisel, mis ehitati 1764. aastal keskaegse kiriku varemetele.

 

Kihelkonda kuulusid kuni 1870. aastani ka hilisemad Risti kihelkonna mõisad.

• Annemõisa mõis (Annenhof) – Padise Kloostri mõisa karjamõis
• Ämari mõis (Habbinem) – rüütlimõis – rajati 16. sajandi lõpul
• Jõberna mõis (Jöbberna) – Padise Kloostri mõisa karjamõis
• Leetse mõis (Leetz) – rüütlimõis – rajati 17. sajandil
• Harju-Madise kirikumõis (St. Matthias) – kirikumõis
• Oti mõis (Otti) – Padise Kloostri mõisa karjamõis
• Padise kloostrimõis (Padis-Kloster) – rüütlimõis –kloostrimõis – teateid 1319
• Pallaste mõis (Pallas) – kõrvalmõis – eraldati Keilast 1802 Leetse mõisa kõrvalmõis
• Põllküla mõis (Pöllküll) – rüütlimõis – rajati 17. sajandil
• Männiku mõis (Tannenthal) – karjamõis – kuulus kloostrile
• Vasalemma mõis (Wassalem) – rüütlimõis – eraldati kloostrimõisast 1825

Hilisemad Risti kihelkonna mõisad

• Tuusari mõis (Friedenhof) – karjamõis – kuulus Nõva mõisale
• Hatu mõis (Hattoküll) – rüütlimõis eraldati kloostrist 1609
• Kurkse mõis (Kurks) – poolmõis
• Kõmmaste mõis (Kemnast) – rüütlimõis – eraldati Risti mõisast 1640
• Nõva mõis (Newe) – rüütlimõis – esmateated 1559
• Pae mõis (Risti) (Paeküll) – karjamõis – Hatu mõisa karjamõis
• Risti mõis (Kreuzhof) – rüütlimõis – rajati 17. sajandi I. poolel
• Sealepa mõis (Sealep) – Karjamõis – Nõva mõisa karjamõis
• Tamse mõis (Tams) – karjamõis – Vihterpalu mõisa karjamõis
• Valgmaa mõis (Walgma) – karjamõis – Risti mõisa karjamõis
• Vihterpalu mõis (Wichterpal) – rüütlimõis^[2]

Harju-Madise kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad on järgmised. Sellesse ajalooperioodi jääb ka perenimede panemine inimestele.

• Padise kloostri mõisavald (Gemeinde Padis-Kloster) – valda kuulus Padise kloostrimõis, Harju-Madise ja Risti kirikumõis – vallas said 355 peret perenime
• Suur-Pakri mõisavald (Gemeinde Gross-Rogoe) – saare maad kuulusid Padise kloostrimõisale – vallas said 45 peret perenime
• Väike-Pakri mõisavald (Gemeinde Klein-Rogoe) – saare maad kuulusid Padise kloostrimõisale – vallas said 40 peret perenime
• Vasalemma mõisavald (Gemeinde Wassalem) – vallas said 86 peret perenime
• Ämari mõisavald (Gemeinde Habbinem) – vallas said 71 peret perenime
• Pallaste mõisavald (Gemeinde Pallas) – vallas said 46 peret perenime
• Põllküla mõisavald (Gemeinde Pöllküll) – vallas said 36 peret perenime
• Leetse mõisavald (Gemeinde Leetz) – vallas said 25 peret perenime
• Harju-Madise pastoraadivald (Gemeinde St. Matthias) – vallas said 14 peret perenime

Harju-Madise kihelkonnas moodustatud mõisavallad hilisema Risti kihelkonna alal:

• Hatu mõisavald (Gemeinde Hattoküll) – vallas said 42 peret perenime
• Kõmmaste mõisavald (Gemeinde Kemnast) – vallas said 25 peret perenime, liideti 1866 Risti vallaga
• Nõva mõisavald (Gemeinde Newe) – vallas said 48 peret perenime
• Risti mõisavald (Gemeinde Kreuzhof) – vallas said 87 peret perenime
• Vihterpalu mõisavald (Gemeinde Wichterpal) – vallas said 279 peret perenime

Harju-Madise kihelkonna vallad alates 1866:^[3]

• Padise (kloostri) vald (Padis-Kloster) – valda kuulusid Padise kloostrimõis, Harju-Madise ja Risti kirikumõis
• Leetse-Pallaste vald (Leetz und Pallas) – valda kuulusid Leetse ja Pallaste mõis – liideti 1891 Padise vallaga
• Põllküla vald (Pöllküll) – liideti 1891 Padise vallaga
• Suur-Pakri vald (Gross-Rogoe) – 1891 liideti Väike-Pakri vallaga Pakri vallaks
• Väike-Pakri vald (Klein-Rogoe) – 1891 liideti Suur-Pakri vallaga Pakri vallaks
• Vasalemma vald ( Wassalem) – liideti 1891 Padise vallaga
• Ämari vald (Habbinem)– liideti 1891 Padise vallaga

Harju-Madise kihelkonnas moodustatud vallad hilisema Risti kihelkonna alal.

• Hatu vald (Hattoküll) – liideti 1891 Nõva vallaga
• Nõva vald (Newe) – 1893 eraldusid Risti ja Hatu mõis, mis liideti Padise vallaga.
• Risti vald (Kreuzhof) – valda kuulus algselt Risti, Kurkse ja Kõmmaste mõis. 1891 liideti vald Nõva vallaga
• Vihterpalu vald (Wichterpal) – liideti 1891 Nõva vallaga

1891 moodustati

• Pakri vald (Rogoe) – liideti Suur- ja Väike-Pakri vald

• Harju-Madise kirikuaed
• Harju-Madise uus kalmistu
• Harju-Madise vana kalmistu
• Leetse-Lepiku talu kalmistu
• Paldiski luteri kalmistu
• Paldiski õigeusu kalmistu
• Valgma talu kalmistu
• Väike-Pakri kalmistu
• Ämari mõisa kalmistu

Tänapäeval jäävad kihelkonna maad Harju maakonda.

• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 450–457.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 68–69.
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 99.

• Harju-Madise kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Eesti kihelkondade kaart EKI veebis