Hallyu laine
Hallyu laineks ehk Korea laineks (inglise keeles levinud kui korean wave) nimetatakse Lõuna-Korea kultuuri laia levikut nii teistes Aasia kui ka läänemaailma riikides. Termin kehtib ainult tegurite kohta, mis on populaarsed väljaspool Lõuna-Koread ning aitavad suurendada riigi tuntust ja mainet.[1] Lainele aitavad kaasa muusika (tuntud kui K-pop), televisioonisaated (tuntud kui K-drama) ja paljud muud valdkonnad.[2] Poisteansambliga BTS ja Oscari võitnud filmiga “Parasiit” saab 1990. aastatel alguse saanud nähtus hoogu juurde ja ekspertide meelest levib veel laialdasemalt.[3]
Hallyu algus
muudaHallyu alguseks loetakse populaarsete Lõuna-Korea dramaatiliste armastusseriaalide levikut Hiinas. Saated nagu “What is Love” ja “Winter Sonata” said kiiresti populaarseks Jaapani ja Hiina publiku seas. Nende populaarsuse tõttu külastasid turistid lemmikseriaalide filmimiskohti ning soovisid süüa ja juua samu roogi ja jooke, mida seriaalitegelasedki. Tänu sotsiaalmeediale said seriaalid tuntuks ka väljaspool Aasia riike.[1] 1990. aastate lõpus tutvustati Hiina publikule K-popi muusikat, populaarseimaks sai poistebänd H.O.T, kelle esinemine Pekingis suurendas hallyu kiiret levikut.[4] Termin ise pärineb Pekingi ajakirjanikelt kirjeldamaks Lõuna-Korea kultuuri lainet, mis tabab riike ülemaailmselt järsu merelainena.[5] Sõna hallyu on saadud hiina keele kahest tähemärgist (han ja lyu), mis kokkupandult tähendavad järsku külma lainet. Terminit nähti esimest korda ajakirjas Yazhouzhoukan. Kuna ajakiri oli küllaltki populaarne, levis sõna kiiresti Jaapanisse ning sealt edasi teistesse riikidesse.[6] Lõuna-Korea riik võttis selle termini omaks ning veel enam hakkas rahastama projekte, et edasi arendada riigi kultuuri ning kõige enam parandada mainet välismaalaste silmis.[1]
Hallyu leviku selgitus
muudaNähtuse laia levikut on ekspertidel olnud keeruline seletada. Leitud on teooriaid, mis seletavad, kuidas ja miks Lõuna-Korea kultuur on maailmas laialt levinud, kuid otsest seletust ei ole leitud. Ekspertide arvamuse põhjal levib hallyu neljaetapiliselt. Esmalt kogub populaarsust mingisugune Lõuna-Korea toode, näiteks meigivahend, saade või muusika. Seejärel huvilised ostavad Lõuna-Korea tooteid, mis on seotud praegu populaarse tootega. Kolmandas etapis pöörduvad huvilised muude Lõuna-Korea kultuuri tasandite juurde, mille lõpptulemus ning neljas etapp on riiki soosiv mulje.[6] Kultuurilise hübriidsuse printsiip seletab, kuidas Aasia maadele on Lõuna-Korea seriaalides ja filmides omane äratundmisrõõm, kuna Hiina või Jaapani publik samastub olukordadega, mida näeb ekraanilt. Samast põhimõttest lähtudes on keerulisem välja selgitada, miks on hallyu nii edukalt levinud läänemaailmas. Võttes näitena Lääne-Euroopa riikide tavad ning võrreldes neid Lõuna-Korea omadega on keeruline leida kattuvaid kombeid. Seega jääb selgusetuks, miks on hallyu üle maailma niivõrd populaarne. Osa eksperte on seda üritanud põhjendada väitega, et Lõuna-Korea kultuuriruumis on piisavalt läänelikkust, mis ei ole liigselt võõras läänes elavatele kodanikele.[1] Samas teeb uurimistöid keerulisemaks tegur, et osa ekspertide meelest ei ole paslik kasutada lääne teooriaid ja uurimisvõtteid tegeldes Aasia maadega.[3] Uuringuid on peamiselt läbi viidud kõrge sissetulekutasemega riikides, mille järgi arvatakse, et inimestel, kes austavad Lõuna-Korea kultuuri on palju raha. Üle 50% uuringutest on tehtud Aasia riikides, kuid jälgides sotsiaalmeediat ning Euroopa ja ülejäänud lääne uudiseid, tundub, et hallyu on levinud üle maailma ja uurima peaks ka Aasiast väljaspool.[1]
Hallyu laine levitajad
muudaLõuna-Korea suurimad ekspordiartiklid on tänapäeval e-sport (arvutimängude mängimine professionaalsel tasemel) ning sellega seonduvad arvutimängud.[3] 2004. aastal toimunud StarCrafti mängu finaal meelitas kohale ligi sada tuhat fänni ning aastal 2016 lõi ESPN (Ameerika juhtiv spordikanal) eraldi kanali e-spordifännidele tänu spordi tohutule populaarsusele Lõuna-Koreas.[7] Faker ja Rogue on tuttavad nimed igale inimesele, kes on teadlik Lõuna-Korea e-spordi maailmast. Viimastel aastatel on muusika tõusnud peamiseks hallyu laine edendajaks e-spordi kõrval.[3] 1950. aastal loodi tüdrukutebänd The Kim Sisters, mis oli esimene Lõuna-Korea ansambel, mis jõudis American Billboardi edetabelisse. Sel ajal polnud hallyu laine endale veel nimetust saanud.[8] Kuigi tänapäeval bände on palju – Stray Kids, Red Velvet, Tomorrow X Together –, siis kõige tuntum bänd nii Lõuna-Koreas kui maailmas on poisteansambel BTS, tuntud ka kui Bangtan Sonyeondan (bulletproof boy scouts). BTS tegi teed Lõuna-Korea bändidele, olles esimene Lõuna-Korea ansambel, kes esines Ameerika muusika auhindadel[8] ning oli nomineeritud esimese K-popi bändina ühe muusikutele kõige olulisemale auhinnale – Grammyle.[9] Lääne ajakirjad nagu Esquire on nimetanud poistebändi maailma tipus olevaks.[10] Koos poiste- ja tüdrukutebändidega käivad kaasas ka fännid, kes on hallyu edendamises väga olulisel kohal.[3] K-pop üksi tõi 2020. aastal Lõuna-Korea riigile viis miljardit dollarit kasumit.[8]
Hallyu Eestis
muudaHallyu laine puudutab ka Eestit. 2021. aasta septembris linastunud seriaal “Squid Game” (“Kalmaari mäng“) oli Eesti Netflixi edetabelis esimesel kohal mitu nädalat ning jõudis Postimehe nädala seriaali soovitusse.[11] Enim levib Lõuna-Korea kultuur noorte seas ning seda just tänu K-popile. Tallinna tantsustuudio Free Flow Studio on loonud eraldi tantsurühma K-pop, kus huvilised saavad tantsida neidsamu tantse, mida tantsivad nende lemmikartistid. Nende koreograafiat esitatakse väljaspool treeningusaali Eesti festivalil J-Zone, kus eraldi on K-popi tantsu võistlused.[12] Samuti on Eestis 2016. aastal asutatud pood Anix, mis peamiselt keskendub Jaapani kultuuri toodetele, kuid pakub enda valikus ka K-popi albumeid ja fännitooteid.[13]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ganghariya, Garima and Kanozia, Rubal. 2020. Proliferation of Hallyu wave and korean popular culture across the world: a systematic literature review from 2000-2019. Journal of Content, Community & Communication, 11: 177-193. Saadaval https://www.researchgate.net/publication/343376147_PROLIFERATION_OF_Hallyu_WAVE_AND_KOREAN_POPULAR_CULTURE_ACROSS_THE_WORLD_A_SYSTEMATIC_LITERATURE_REVIEW_FROM_2000-2019, vaadatud 15.03.2022.
- ↑ Ministry of Culture, Sports and Tourism and Korean Culture and Information Service. 2020. Hallyu (Korean wave). Saadaval https://www.korea.net/AboutKorea/Culture-and-the-Arts/Hallyu#:~:text=A%20term%20now%20widely%20used,music%20gained%20great%20popularity%20in, vaadatud 16.03.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Yong Jin, Dal and Yoon, Tae-Jin. 2017. The Korean Wave: Retrospect and Prospect. International journal of communication, 11: 2241-2249. Saadaval https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/view/6296/2047, vaadatud 16.03.2022.
- ↑ Haugland, Clara. 2020. Hallyu, The Korean Wave. Saadaval https://overseas.mofa.go.kr/no-en/brd/m_21237/view.do?seq=81, vaadatud 15.03.2022.
- ↑ Grogan, Michael. 2019. What is Hallyu and why has it become such a big trend? Saadaval https://www.blackswan.com/what-is-Hallyu-and-why-has-it-become-such-a-big-trend/, vaadatud 16.03.2022.
- ↑ 6,0 6,1 Kim, Milim. 2011. The Role of the Government in Cultural Industry: Some Observations From Korea’s Experience. Keio Communication Review, 2011: 33, 163-182.
- ↑ Rea, Stephen C. 2016. Crafting Stars: South Korean E-sports and the Emergence of a Digital Gaming Culture. Education about Asia, 21:2. Saadaval https://www.asianstudies.org/publications/eaa/archives/crafting-stars-south-korean-e-sports-and-the-emergence-of-a-digital-gaming-culture/, vaadatud 16.03.2022.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 Abou Naja: Intellectual Property. 2022. K-pop band BTS Fuels South Korean IP Economy. Saadaval https://abounaja.com/blogs/K-pop-bts-boost-south-korea-ip-economy, vaadatud 16.03.2022.
- ↑ BBC. 2020. BTS: Band gets first ever Grammy nomination for K-pop. Saadaval https://www.bbc.com/news/world-asia-55068627, vaadatud 16.03.2022.
- ↑ Holmes, Dave. 2020. The Boundless Optimism of BTS. Esquire. Saadaval https://www.esquire.com/entertainment/music/a34654383/bts-members-be-album-interview-2020/?utm_medium=social-media&src=socialflowTW&utm_campaign=socialflowTWESQ&utm_source=twitter&fbclid=IwAR0h3SU_KyTszvqPzCEnsV7H6jvEUekA21BVOcQk7RizzGQGoNWl64saA9Y, vaadatud 16.03.2022.
- ↑ Alla, Hendrik. 2021. «Squid Game»: miks me armastame veriseid vaatemänge? Saadaval https://kultuur.postimees.ee/7362486/squid-game-miks-me-armastame-veriseid-vaatemange, vaadatud 16.03.2022.
- ↑ Free Flow studio. Julija Nikitina & Iris Ojavee: K-pop. Saadaval https://www.freeflowstudio.eu/K-pop[alaline kõdulink], vaadatud 16.03.2022.
- ↑ ABC Anime OÜ. Aastaarv teadmata. Meist. Saadaval https://anix-shop.com/about-us/, vaadatud 13.04.2022.