Halliste jõgi

Halliste jõe lähe asub Sakala kõrgustikul, Karksi ürgoru ülaosas Valga–Uulu maantee äärest. Haldusjaotuse järgi algab jõgi Viljandi maakonnas Mulgi vallas Kõvakülas. Kõrgustikul voolab jõgi mööda Karksi ürgorgu loode suunas. Karksi-Nuia linna ääres on org järsunõlvaline ja seal on jõele rajatud kaks paisjärve, Linnaveske järv ja Karksi järv, viimasest läheb üle Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee. Karksi järvest väljumisel voolab jõgi Karksi-Nuia – Halliste tee alt läbi. Ürgorg muutub seejärel laiemaks ja selle põhi soiseks, jõgi läbib Saksaveske järve. Enne Kariste järve voolab jõgi endise Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee tammi ja Sultsi – Abja-Paluoja tee alt läbi. Kariste järv on viimane ja ainus looduslik järv, mis jõele jääb. Vana-Kariste ligidal, pärast Veelikse – Vana-Kariste tee alt läbivoolamist on jõesängi umbes 6 km pikkusel lõigul õgvendatud. Pärast Tõlla jõe suubumist vasakult voolab Halliste jõgi Tõlla–Kamali tee alt läbi. Umbes selle koha peal lõppeb Sakala kõrgustik ja edasi voolab Halliste jõgi juba Soomaal. Kanakülas suubub paremalt Pale jõgi ja umbes 750 m pärast voolab jõgi Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee Kanaküla silla alt läbi. Kanakülas suubub vasakult veel ka Alva jõgi, mille järel pöörab Halliste jõgi rohkem põhja suunas. Seejärel tuleb Halliste jõe ainus kärestikuline lõik, kaitsealune Vardja kärestik koos Vardja aluskivimi paljandiga. Jõe lõpuosa voolab Soomaa rahvuspargi alal. 7,6 km enne Halliste jõe suuet suubub paremalt Raudna jõgi. Halliste jõgi suubub vasakult poolt Navesti jõkke Soomaal, suue asub haldusjaotuse järgi Pärnu maakonnas Riisa ja Aesoo küla piiril.

Jõgi läbib nelja seisuveekogu: Linnaveske järve, Karksi järve, Saksaveske järve ja Kariste järve;^[2] viimane on ainus looduslik järv jõel.

 

Halliste jõe alamjooks on osa oletatavast Pärnu–Viljandi–Tartu veeteest.

XX sajandi alguses loeti suurt osa Halliste jõest parvetatavaks veeteeks (sobis puidu parvetamiseks).^[3]

Halliste jõe valgla suurus on 1890,7 km² ja see moodustab Navesti jõe 3004,2 km² suurusest valglast suurima osa (63%).

Halliste jõe valglast suurima osa (59%) moodustab Raudna jõe 1122,5 km² suurune valgla, ülejäänud lisajõgede valglad on tunduvalt väiksemad: Pale jõgi 117 km², Tõlla jõgi 96,3 km² ja Alva jõgi 60,9 km².

Halliste jõgi voolab läbi nelja kaitsealuse ala: Karksi maastikukaitseala, Kariste järve hoiuala, Kikepera hoiuala ja Soomaa rahvuspark.^[2] Lisaks on Halliste jõele loodud Vardja aluskivimi paljandi ja kose kaitseala, millega kaitstakse jõe ainsat kärestikulist lõiku Vardja kärestikku ja selle põhjas paljanduvaid Devoni liivakivimeid.

  Pikemalt artiklis Soomaa suurvesi

Halliste jõgi suubub Navesti jõkke terava nurga all ning kui suurvee ajal veetase tõuseb, on Halliste jõe voolu suund suudmes peaaegu vastassuunaline Navesti vooluga. Seetõttu ei suuda Halliste jõgi enam Navestisse piisavalt vett ära anda, jõe tase tõuseb märgatavalt ja põhjustab alamjooksul ulatuslikke üleujutusi (Soomaa suurvesi).

• Karksi ürgorg
• Vardja kärestik
• Linnaveske järv
• Karksi järv
• Saksaveske järv
• Kariste järv

• Halliste jõgi Eesti looduse infosüsteemis
• Halliste jõgi keskkonnaportaalis