Gustav Friedrich Wilhelm Eduard Pundt

Gustav Friedrich Wilhelm Eduard Pundt (15. märts/27. märts 1872 Suure-Kõpu Kõpu kihelkond – 5. jaanuar 1947 Schleswig) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel 1879–1890 Viljandi maagümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1891–1895. Töötas aastatel 1895–1896 Viljandi maagümnaasiumis. Prooviaastal oli ta Audru Püha Risti koguduses. Ordineeriti õpetajaametisse Tallinna toomkirikus 1. novembril/13. novembril 1898.^[viide?]

Oli aastatel 1898–1901 Järva-Madise koguduses Franz Johann Nerlingi adjunktiks. Teenis aastatel 1901–1935 Valjala Martini koguduse õpetajana. Aastal 1915 saadeti ta Vene sõjaväe ülemuse käsul Saaremaalt välja, kuid sai ta mandril ise elukohta valida. Ta asus elama Viljandisse, oli aastal 1915 vikaariks Viljandi Pauluse koguduses, ca 2 aastat (1915 kuni kevadeni 1917) vikaariks Paistu Maarja koguduses ja seejärel (kuni 1918 aasta alguseni) vikaariks Kolga-Jaani Johannese koguduses. Aastal 1918 avanes tal võimalus Saaremaale tagasi pääsemiseks. Lisaks hooldas ta aastatel 1911–1915 ja 1921–1926 Püha Jakobi kogudust. Jäi 21. märtsil 1935 emerituuri, elas seejärel Kuressaares^[1][2].

Oktoobris 1939 lahkus umbes 200 inimese seas aurikul "Adler" Roomassaare sadamast Saksamaale^[3]. Elas aastatel 1939–1945 Schwetzis (praegu Świecie, Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas), alates 1945 Schleswigis (Schleswig-Flensburgi kreisis, Schleswig-Holsteini liidumaal. Schleswigis ta ka suri^[4].