Gustav Diedrich von Rehbinder

Gustav Diedrich von Rehbinder (6. detsember 1756 Tallinna maakond Eestimaa kubermang – 31. juuli 1826 Kadrina Viru kreis) oli baltisaksa poliitik, Virumaa kreisimarssal. Vabahärra.

Gustav Diedrich von Rehbinder sündis Saku mõisniku Otto Magnus von Rehbinderi ja Sophie Katharina Dorothea von Rehbinder (sündinud von der Pahlen) pojana.

Talle kuulusid 14 mõisa Eestimaa kubermangus, sh Viru kreisis Kadrina kihelkonnas Polli, Udriku, Pala ja Jõetaguse, Neeruti mõis ja Lääne kreisis Lautna ja Seira ja Vanamõisa mõis, kus Gustav Dietrich von Rehbinder juurutas 1805. aastal oma mõisates ühe esimesena Eestis rehepeksumasinaid.

Virumaa Udriku mõisa põhiliseks sissetulekuallikaks oli viinaköök ning Läänemaal meriino tõugu peenvilla-lammaste kasvatamine. Tooraine töödeldi ümber kohalikus 1810. aastal asutatud Polli mõisa kalevimanufaktuuris, kus valmistati esmaklassilist kalevit, pitsriiet ja sukki. Polli mõisas avati ka küünlavabrik, mis 1812. aastal (arvatavasti on see ka asutamise aasta) andis toodangut 800 puuda. Ettevõte läks sulgemisele enne kalevimanufaktuuri sulgemist. Gustav Diedrich von Rehbinder pani käima veel 1810. aastal äädika- ja veinivabriku Imastu mõisas Kadrinas, mis andis mainitud aastal 500 oxhofti äädikat ja 78 oxhofti frantsveini. Ettevõttes töötas 11 inimest ^[1].

Gustav Diedrich von Rehbinderi ajal ehitati välja ka Udriku mõisa peahoone.