Greifswald

Keskajal oli Greifswaldi ala kaua aega asustamata metsane piirkond Taanile kuuluva Rügeni vürstiriigi territooriumi ja Pommeri hertsogkonda kuuluva Gützkowi krahvkonna vahel, mis oli samuti Taani kontrolli all.

1199 lubas Rügeni vürst Jaromar I Taanist pärit tsistertslastest munkadel asutada Rycki jõe suudmesse Eldena kloostri, mis esialgu kandis nime Hilda klooster. Munkadele antud maal asus pisut ülesvoolu ka looduslik soolaaurumisväli ja seda ala läbis kaubatee. Nii tekkis kloostri juurde asula, mille nimi oli alguses Grypheswolde. Sellest pärineb ka asula tänapäevane nimi. Linna rajamisel pandi paika teineteisega ristuvate tänavate ja ristkülikukujuliste kvartalite põhimõte, mis on säilinud tänapäevani.

Pärast 1227 toimunud Bornhövedi lahingut kaotas Taani suure osa oma lõunapoolseid valdusi. Eldena klooster läks Pommeri võimu alla.

 

 

 

1241 andsid Rügeni vürst Wizlaw I ja Pommeri hertsog Wartislaw III mõlemad Greifswaldile turuõiguse. 1248 sai Wartislaw Eldena kloostrilt loa omandada linna maa-ala feoodina. Wartislaw andis 1250 Greifswaldile Lübecki linnaõiguse ja 1278 sai linn Hansa Liidu liikmeks. Linna elanikeks olid peamiselt sakslased, kes asusid sinna tungi käigus itta (Drang nach Osten), kuid oli teisigi rahvaid, sealhulgas vende.

Eldena kloostri mõju linna üle vähenes oluliselt pärast seda, kui linna rajati frantsiskaani klooster.

Otse teisele poole Greifswaldi läänepiiri tekkis eeslinn Neustadt, mida esialgu eraldas Greifswaldist sügav kraav. 1264 ühendati Neustadt Greifswaldiga ja kraav aeti täis.

Pärast 1296. aastat ei resideerinud Pommeri hertsogid enam Greifswaldis ja linlased ei pidanud enam teenima Pommeri sõjaväes.

1456. aastal asutati Greifswaldi ülikool. See on tänapäeva Saksamaa vanuselt neljas ülikool. Kuna Greifswald on käinud mitu korda käest kätte, on Greifswaldi ülikool saanud olla nii Rootsi kui Preisimaa vanim ülikool.

Reformatsiooni käigus kiriku vara sekulariseeriti. Eldenas olnud tsistertslaste klooster osalt lammutati, osalt hävis kolmekümneaastases sõjas. Dominiiklaste kloostri hoone anti ülikoolile, frantsiskaanide kloostri hoones on tänapäeval muuseum (Pommersches Landesmuseum).

Kolmekümneaastases sõjas okupeerisid Greifswaldi 1627–1631 Saksa-Rooma keisri väed. Sel ajal vähenes linna elanikkond kahe kolmandiku võrra. Rootsi väed hakkasid linna piirama 12. juunil 1631 ja juba 16. juunil, kui keiserliku väeüksuse juht oli hukkunud, andis linn alla. Gustav II Adolf sõitis Brandenburgist kohale piiramise käiku vaatama, kuid ajaks, mil ta saabus, oli linn juba langenud ja talle said osaks ülikooli auavaldused vabastamise eest. Rootsi omaks jäi Greifswald 1815. aastani.

Järgnesid Rootsi-Poola sõda ja Rootsi-Brandenburgi sõda, mõlemas sai Greifswald kannatada. Brandenburgi väed pommitasid linna 1659 ja 1678. Esimese pommitamise käigus tekkis tulekahju, kus maha põles 16 hoonet, teise käigus hävis 30 hoonet ja sajad said kahjustusi. Greifswaldi Maarja kiriku müürides on siiamaale näha teise pommitamise käigus tulistatud kahurikuule. Linna taastamiseks andis Rootsi valitsus 1669 ja uuesti 1689 välja seaduse, mis vabastas maksudest igaühe, kes ehitas või taastas Greifswaldis maja. Neid seadusi küll muudeti sageli, aga põhimõtteliselt kehtisid nad 1824. aastani.

Põhjasõda puudutas Greifswaldi 1711–1713, mil Venemaa väed piirasid läheduses olevat Stralsundi. Greifswald pidi majutama Rootsi vägesid, kes ei käinud linnaga heaperemehelikult ümber ja hävitasid mitu maja. 28. oktoobril 1715 sõlmisid Suurbritannia kuningas ja Hannoveri kuurvürst George I ning Venemaa keiser Peeter I Greifswaldi lepingu, millega Suurbritannia tunnustas Karjala, Eestimaa ja Ingerimaa üleminekut Rootsi võimu alt Venemaa võimu alla ja Venemaa tunnustas Bremen-Verdeni üleminekut Rootsi võimu alt Hannoveri võimu alla.

1763 asutati Greifswaldi botaanikaaed.

1815 ühendati Greifswald Preisimaa kuningriigiga. 1871. aastast kuulus Greifswald ka Saksa keisririigi koosseisu.

1900. aasta paiku jõudis linna raudtee. See ulatus Stralsundist loode poole ja Berliinist lõuna poole. Lisaks rajati kohalik raudteeliin ida poole Wolgastisse. Raudtee rajamise tulemusena laienes linn esimest korda keskajal linnamüüridega piiratud alalt kaugemale.

Ajal, mil Saksamaa oli kaheks jagatud, kuulus Greifswald Saksa DV-sse.

Greifswaldil on üheksa sõpruslinna: Kotka (Soome, alates 1959), Goleniów (Poola, alates 1986), Osnabrück (Saksamaa, alates 1988), Lund (Rootsi, alates 1990), Angers (Prantsusmaa, alates 1994), College Station (USA, alates 1995), Szczecin (Poola, alates 1996), Hamar (Norra, alates 1997) ja Newport News (USA, 2007).

11. detsembri 2008 seisuga elas linnas 54 131 inimest. Üliõpilasi oli nende hulgas 11 000. Ülikooli töötajaid oli 5000. Samal aastal valiti Greifswald Saksamaa kõige nooremaks linnaks: üheski teises Saksa linnas polnud alla 30-aastaste elanike osakaal nii suur.

Linnanõukogu on traditsiooniliselt juhtinud kristlik-demokraatlik liit. 7. juunil 2009 valiti uus 43-liikmeline linnanõukogu, mille ametiaeg on viis aastat. Sellest kuulub kristlikele demokraatidele 13, Saksamaa vasakparteile 10, sotsiaaldemokraatidele 6, rohelistele 5, vabadele demokraatidele 4 ja ülejäänutele 5 kohta.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Greifswald

• Greifswaldi koduleht