Francisco Franco

  Pikemalt artiklis Hispaania kodusõda

1936. aasta juulis puhkes Hispaania Vabariigis sõjaväelaste ülestõus, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste jõudude eesotsas oli kindral Franco. Ta võttis koha üle pärast seda, kui vandenõulaste eelmine juht José Sanjurjo oli lennuõnnetuses hukkunud. Mäss kasvas üle kodusõjaks, millesse sekkusid võõrriigid. Vabariiklasi asus toetama Nõukogude Liit, mis lootis kommunistide mõjuvõimu kasvule Hispaania valitsuses. Saksamaa, Itaalia ja Portugal tunnustasid ja abistasid sõjaliselt Franco mässulist valitsust, kasutades Hispaania kodusõda ühtlasi ära oma uute relvade katsetamiseks. Suurbritannia, Prantsusmaa ja teised lääneriigid kuulutasid end aga täielikult neutraalseks. See tuli kasuks Francole, sest tema sai Saksamaalt ja Itaalialt tunduvalt rohkem sõjalist abi kui vabariiklased Nõukogude Liidult. Kodusõda lōppes 1939. aasta märtsis vabariigi langemisega.

Pärast Hispaania kodusõja lõppu kehtestati riigis Franco diktatuur. Diktaator võttis võimu üle Rahvuslikult Valitsuselt ning sai Hispaania riigipeaks. Teise maailmasõtta Franco ei sekkunud, kuigi Hitler seda temalt ootas. Ta lasi vaid moodustada vabatahtlikest koosneva Sinise Diviisi, mis sõdis koos Saksa vägedega idarindel.

Franco oli poliitilistelt vaadetelt pigem traditsionalist kui fašismi pooldaja. Tema režiimi on nimetatud klerikaalseks ehk kirikumeelseks autoritarismiks. Franco oli kommunismivastane, mistõttu 1940. aasta märtsis kehtestas seaduse, mis keelustas Kommunistliku Partei ja vabamüürluse.

Pärast sõja lõppu hakkas Franco järk-järgult tegema muudatusi monarhia taastamiseks. Tal oli sügavaid kahtlusi Hispaania kuningliku perekonna eriharude (alfonsiinide ja karlistide) konkureerimise ja nende sugulusabieludest tingitud pärilike haiguste osas. Seetõttu otsustas Franco, et monarhia taastatakse alles pärast tema surma, ning määras troonipärijaks prints Juan Carlose.

Üleminek Franco isikuvõimult konstitutsioonilisele monarhiale algas Hispaanias 1950. aastate lõpul töölisstreikide, üliõpilasrahutuste ja muude taoliste meeleavaldustega. Franco lasi laguneda Hispaania koloniaalimpeeriumil.

1970. aastate keskel oli Euskadi ta Askatasuna (ETA) Hispaanias innukas demokraatia ja vabaduse eest võitleja, sest Franco valitsusajal keelati baski keele kasutamine ja piinati mitmeid baski haritlasi.

Franco surma järel sai kuningaks Juan Carlos I, kes kehtestas riigis konstitutsioonilise monarhia.

Hispaania riigipeana suhtus Francisco Franco Eestisse sõbralikult ning võttis vastu Eesti esindajad Karl Robert Pusta ja Villibald Raua.

1959. aastal püstitati Madridi San Juan de la Cruzi väljakule Franco kuju, mis võeti maha alles 2005. aasta alguses, sest kuju hakkas segama sealset ehitustööd. Teine põhjus kuju kõrvaldamiseks oli ministeeriumi sõnul asjaolu, et "enamikule elanikest see ei meeldinud". Kuju mahavõtmisel laulsid Franco toetajad Hispaania fašistide hümni "Cara al Sol".

Francisco Franco on palmariaanliku katoliku kiriku pühak.

• Sheelagh Ellwood 2001. Franco. Inglise keelest tõlkinud Jaanus Õunpuu. Tallinn: Olion.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Francisco Franco