Korporatsioon Fraternitas Tartuensis

1854 asutati Tartu Veterinaariainstituudi juures baltisaksa korporatsioon Fraternitas Dorpatensis, mis koondas veterinaariat õppivaid meesüliõpilasi. Kui pärast Vabadussõda loodi Veterinaaria Instituudi baasil Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskond, jätkas korp! Fraternitas Dorpatensis tegevust Tartu Ülikooli juures, ometi säilisid ka iseseisvusajal korporatsioonis valitsenud saksa keel ja saksameelsus. Selline õhkkond muutus eesti rahvusest loomaarstiteaduskonna üliõpilastele väljakannatamatuks ja pärast edutult lõppenud sisemist võimuvõitlust astus osa tegevliikmeid ja rebased in corpore korp! Fraternitas Dorpatensisest välja. Kuus väljaastunud tegevliiget ning neli noorliiget otsustasid asutada loomaarstiteaduskonna juurde uue eesti korporatsiooni.

Korp! Fraternitas Tartuensis registreeriti Tartu Ülikooli Valitsuse juures 27. märtsil 1929. Lisaks üliõpilastele astus vilistlastena liikmeteks palju praktiseerivaid loomaarste ja loomaarstiteaduskonna õppejõude. 1931 asutati korporatsiooni vilistlaskogu ning alates 1933. aastast hakati vastu võtma ka teiste teaduskondade üliõpilasi. Eriti soodsat mõju avaldas korp! Fraternitas Tartuensise arengule 1934. aastal üüritud uus konvendikorter Raekoja platsil "viltuse maja" teisel korrusel (kus nüüd tegutseb Tartu Kunstimuuseum). 29. märtsil 1936 sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli juures tegutseva Kymenlaakson Osakuntaga, 1937 võeti korp! Fraternitas Tartuensis vastu Eesti Korporatsioonide Liidu kaheksandaks liikmeks. 1940. aastal kuulus korporatsiooni tegevkonventi 60 tegevliiget, 28 üliõpilasvilistlast ja 18 noorliiget, vilistlaskogus oli liikmeid üle 80.

1940. aasta suvel korp! Fraternitas Tartuensise tegevus lõpetati. Esimese Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal jätkus Eestis tegevus põranda all. Läände suundunud fraterid tartuensised jätkasid pärast sõda tegevust paguluses, kus moodustati korp! Fraternitas Tartuensise Rootsi (Euroopa), Põhja-Ameerika ja Austraalia koondised. 11. septembril 1965 sõlmiti Sydneys sõprusleping läti korp! Fraternitas Letticaga^[küsitav] (:lv). Auvil! Jaak Kuke initsiatiivil anti väliskoondiste poolt välja tähisteosed "Fraternitas Tartuensis I-V".

Initsiatiiv korp! Fraternitas Tartuensise tegevuse taastamiseks Eestis lähtus jällegi veterinaariaüliõpilastelt. Ettevalmistusi selleks hakati tegema juba 1988. aasta sügisel, mil loodi sidemed Eestis elavate vilistlastega ja väliskoondistega. Korp! Fraternitas Tartuensis registreeriti Eesti Põllumajanduse Akadeemia Õpetatud Nõukogu juures 3. märtsil 1989. Taasasutajateks oli viis Eesti Põllumajandusakadeemia ja kuus Tartu Riikliku Ülikooli tudengit, kellele vilistlased andsid värvid sama aasta 29. aprillil. Koos tegevkonvendiga hakkas Eestis uuest tegutsema ka vilistlaskogu.

Taasasutamisele järgnes sidemete taastamine sõprusorganisatsioonidega. Kymenlaakson Osakuntaga sõlmiti uus sõprusleping 24. veebruaril 1990 ja korp! Fraternitas Letticaga 6. aprillil 1991, mõlemad Tartus. Kui algul oli liikmete hulgas kõige rohkem loomaarstiüliõpilasi, siis aja jooksul kaldus kaalukauss jällegi Tartu Ülikooli üliõpilaste kasuks. Seetõttu registreeriti korp! Fraternitas Tartuensis 1996. aastal Eesti Põllumajandusülikooli juurest ümber Tartu Ülikooli juurde.

Aastatel 1990–2000 asus konvendikorter (C!Q!) Tartus Jakobi 31. 2000–2008 asus C!Q! Vallikraavi 19, nüüd tegutseb korporatsioon aadressil Jaani 20.

korp! Fraternitas Tartuensise Tallinna koondis loodi 2000. aastate alguses. 2008-2011 ja 2017-2020 üüris koondis ruume Tallinna Tudengimajas aadressil Raekoja plats 16, aastatel 2011–2017 tegutses koondis aadressil Roosikrantsi 8b. Praegu tegutsetakse vabas vormis.

2023. aasta suvel, tähistamaks 105 aasta möödumist Vabadussõjast, külastasid Fraternitas Tartuensise liikmed fotojahi raames kõiki teadaolevat 165 Vabadussõja mälestussammast. Võistlusest võttis osa 26 inimest ning kokku tehti 329 unikaalset külastust.^[1]

Fraternitas Tartuensis korraldab ka Plasku trepijooksu, kus akadeemilistele organisatsioonide arvestuses on eraldi võistlusklassid meestele ja naistele.^[2] Võistluse auhinnaks on kummaski võistlusklassis rändkarikas.^[3]

Akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide tavandi kohaselt jagatakse korp! Fraternitas Tartuensise liikmed rangeima üldistuse järgi kaheks: noorliikmeteks – rebasteks, lihtliikmeteks ja lihtvilistlasteks; ning värvikandjateks – kaasvõitlejateks, buršvilistlasteks, vilistlasteks ja auvilistlasteks. Noorliikmete tunnuseks on must tekkel. Rebase teklile on kinnitatud vääntäht ehk sirkel, lihtliikmel vääntäht puudub. Värvikandjatel on õigus kanda korporatsiooni rohelis-valge-violetset värviteklit ja värvipaela.

Eriliste teenete eest korporatsiooni ees võib vilistlasi valida auvilistlasteks (auvil!). Silmapaistva korporantliku ja ühiskondliku tegevuse eest auvil! nimetatud frater tartuensised on:^[4]

• Mihkel Keerd
• Jaak Kukk
• Valfrid Lehtmets
• Kallistrat Liik – nimetatud 27.03.1973
• Arvo Ojasalu
• Albert Paabo
• Helmut Riispere
• Philipp Selli
• Evald Sõerd
• Hillar Tammemägi
• Leino Tammemägi
• Madis Aidnik – nimetatud 29.03.2014.

• Elmar Laisk
• Richard Simrod

• vabadussõja kangelane, kolonelleitnant Jaan Unt

• Boris Lees – kauaaegne Austraalia koondise esimees

• korp! Fraternitas Tartuensis