Floristiline riikkond

Floristiline riikkond on üks seitsmest maailma piirkonnast, mida taimegeograafid eristavad neis leiduva eripärase taimestiku poolest.^[1] Neid riikkondi, mis langevad tihedalt kokku loomageograafide kaardistatud fauna riikkondadega, peetakse sageli biogeograafilisteks piirkondadeks.^[1]

Need riikkonnad on holarktiline, neotroopiline, Tšiili-Patagoonia, Sahhaara-Araabia, Aafrika, Indo-Malai, Austraalia ja Uus-Meremaa riikkond.^[1]

Traditsioonilistes jaotustes klassifitseeritakse floristilised riikkonnad hierarhiliselt vastavalt endeemsetele perekondade või liikide olemasolule, näitejs eri floora vööndid ja piirkonnad,^[2] mõnikord ka veel suuremad domeenid.^[3] Mõned autorid eelistavad alasid mitte hierarhiliselt järjestada, viidates neile lihtsalt piirkondadena.^[4]

Taimestiku klassifitseerimiseks kasutatakse kahte eri metoodikat: füsiognoomilistel-keskkonnaparameetritel põhinev metoodika ning floristilistel seostel põhinev metoodika (st ühine perekond, liik).^[5] Floristilised riikkonnad on määratletud ennekõike neis leiduva taimede taksonoomilise koostise poolt.^[6]

Liu et al. (2023, 2024) regionaliseerimine

Liu et al. kõrvutasid floristilised levikuandmed fülogeneetiliste suhetega, et nende põhjal veel täpsemalt määrata floristilised riikkonnad ja nende levikumustrid. See viis kaheksa riikkonna klassifitseerimiseni, mis on jagatud kaheks n-ö superriikkonnaks ja millest igaüks koosneb mitmest alamriikkonnast.^[7]

Nendeks kaheks superriikonnaks on Gondwana ja Lauraasia superriikkond. Gondwana levikumustriga sugukonnad on näiteks männilised, jugapuulised, kalmuselised, rabakalised, luigelillelised, upsuõielised, liilialised, plaatanilised, pojengilised, sõstralised, siniladvalised, pöögilised, kaselised ja hõbepuulised.^[8] Lauraasia levikuga on näiteks tüvijalalised, raagraikalised, palmlehikulised, käbikalised, velvitšialised, vastaklehikulised, araukaarialised, kivijugapuulised, amborellalised, pipralised, kruvipuulised ja paljud teised sugukonnad.^[8]

Vaata ka

Riikkond

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 "Floristic region | Biogeographic, Biodiversity & Conservation | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.
↑ Drude, O. (1890). Handbuch der Pflanzengeographie. Stuttgart: Engelhorn,, . French translation: Manuel de géographie botanique. Paris: P. Klincksieck, 1897. 552 p., .
↑ Braun-Blanquet, J. (1932). Plant sociology; the study of plant communities. New York and London, McGraw-Hill, .
↑ Linder, Lovett, Mutke, et al. (2005): A numerical re-evaluation of the sub-Saharan phytochoria. Biologiske Skrifter 55: 229-252.
↑ JOLY, C.A., AIDAR, M.P.M., KLINK, C.A., McGRATH, D.G., MOREIRA, A.G., MOUTINHO, P., NEPSTAD, D.C., OLIVEIRA, A.A.; POTT, A.; RODAL, M.J.N. & SAMPAIO, E.V.S.B. 1999. Evolution of the Brazilian phytogeography classification systems: implications for biodiversity conservation. Ci. e Cult. 51: 331-348.
↑ Magno Coutinho, L. (2006) O conceito de bioma. Acta bot. bras. 20(1): 13-23.
↑ Liu, Y., Xu, X., Dimitrov, D., Pellissier, L., Borregaard, M. K., Shrestha, N., Su, X., Luo, A., Zimmermann, N. E., Rahbek, C., & Wang, Z. (2023). An updated floristic map of the world. Nature Communications, 14(1). https://doi.org/10.1038/s41467-023-38375-y
↑ ^8,0 ^8,1 "Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 "Floristic region | Biogeographic, Biodiversity & Conservation | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.

[drude-2] Drude, O. (1890). Handbuch der Pflanzengeographie. Stuttgart: Engelhorn,, . French translation: Manuel de géographie botanique. Paris: P. Klincksieck, 1897. 552 p., .

[3] Braun-Blanquet, J. (1932). Plant sociology; the study of plant communities. New York and London, McGraw-Hill, .

[4] Linder, Lovett, Mutke, et al. (2005): A numerical re-evaluation of the sub-Saharan phytochoria. Biologiske Skrifter 55: 229-252.

[5] JOLY, C.A., AIDAR, M.P.M., KLINK, C.A., McGRATH, D.G., MOREIRA, A.G., MOUTINHO, P., NEPSTAD, D.C., OLIVEIRA, A.A.; POTT, A.; RODAL, M.J.N. & SAMPAIO, E.V.S.B. 1999. Evolution of the Brazilian phytogeography classification systems: implications for biodiversity conservation. Ci. e Cult. 51: 331-348.

[6] Magno Coutinho, L. (2006) O conceito de bioma. Acta bot. bras. 20(1): 13-23.

[7] Liu, Y., Xu, X., Dimitrov, D., Pellissier, L., Borregaard, M. K., Shrestha, N., Su, X., Luo, A., Zimmermann, N. E., Rahbek, C., & Wang, Z. (2023). An updated floristic map of the world. Nature Communications, 14(1). https://doi.org/10.1038/s41467-023-38375-y

[:1-8] 8,0 ^8,1 "Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]