Fock
Fock oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vestfaalist rändasid suguvõsa liikmed 17. sajandil[küsitav] Eestimaale. 1651. aastal[1] aadeldas Rootsi kuninganna Kristiina Narva raehärra, Eestimaa maanõuniku Hans Focki (1575–1640) neli poega (Hans, Martin (Morten), Heinrich (Henrik) ja Gideon Fock)[2][3].
Üks poegadest, Võivere, Avanduse ja Sagadi mõisate pärushärra ning Magnus Gabriel De la Gardie kindraladjutant Gideon von Fock (1625–1710), pani aluse Eestimaal püsima jäänud harule (Fock a. d. H. Saggad)[4].
Suguvõsale kuulusid eri aegadel Eesti alal Avanduse, Tapa ja Sagadi mõis.
1731, 1752, 1756 ja 1804. aastal introdutseeriti tituleerimata aadlisuguvõsana Rootsi rüütelkonda nr 1846 all ja 1816. aastal introdutseeriti vabahärrasuguvõsana Rootsi rüütelkonda nr 354 all. 1745. aastal kanti Fockid Eestimaa aadlimatriklisse nr. 84 all.
Suguvõsa liikmeid
muuda- Jürgen Fock, Läänemaa Kloostri mõisnik, lantdrots[5]
- Johann/Hans Fock (1575–1640 Narva)[6], Rootsi sõjaväelane (major), Narva raehärra, Eestimaa maanõunik[7] ja Voka mõisa, Konju mõisa, Patsu mõisa, Idavere mõisa, Võivere mõisa ning Repniku mõisa pärushärra[8]
- Hans Fock, Edise mõisa ja lossi ja Juuru kihelkonna mõisa mõisnik, Kuressaare ja Maasilinna komandant[6], suri Vene-Rootsi sõja (1570–1595) 1577. aasta sõjavangina Moskoovias
- Hans Fock (pärast 1612 – enne 1665), Rootsi sõjaväelane (kornet), Läänemaa Patsu mõis ja Konju mõisnik[9], 1651. aastal aadeldatud Rootsis
- Mårten Fock (sünd 1614), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Nöteborgi komandant[10], Voka, Repniku mõisnik, 1651. aastal aadeldatud Rootsis
- Heinrich von Fock (surn. 1664)[11], rootsipäraselt Henrik Hansson Fock (1618–1664 Mustola), Rootsi sõjaväelane (kapten), Kexholmi komandant (1658), 1651. aastal aadeldatud Rootsis
- Gideon von Fock (1625–1710), Eestimaa maanõunik, Magnus Gabriel De la Gardie kindraladjutant Rootsi invasioonis Poola, Võivere, Avanduse ja Sagadi mõisate pärushärra[12][13] 1651. aastal aadeldatud Rootsis
- Frans Evald Fock (1657–1738) Rootsi sõjaväelane (ooberst), Nöteborgi komandant, Voka mõisnik Eestimaal ning mõisnik Ingerimaal
- Hans Heinrich von Fock (1673 – circa 1739), Rootsi sõjaväelane (kapten), meeskohtunik, Avanduse, Sagadi ja Võivere mõisnik[14]
- Magnus Johann von Fock (surn. 1782), Läänemaa Saastna mõisnik, Harjumaa Humala ja Lellapere mõisnik
- Johann Ernst von Fock (1721–1782), Eestimaa rüütelkonna peamees ja hiljem Eestimaa maanõunik, Sagadi, Karkuse ja Kavastu mõis
- Jakob Johann von Fock (1750–1811 Perejaslav), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Humala mõisnik
- Gideon Ernst von Fock (1755–1827), Sagadi, Karkuse, Kavastu ja Tapa mõisnik ning Eestimaa maanõunik. Suguvõsa Sagadi (saksa k. Haus Saggad) suguvõsaliin[15]
- Maximilian/Magnus Gottfried von Fock (1778–1831), Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmanda Osakonna juhataja (1826–1831) (vene k. Максим Яковлевич фон Фок)
- Peter von Fock (1793–1865), Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmanda Osakonna ohvitser
- Paul Alexander Eduard von Fock (1799–1884), Eestimaa Rüütelkonna sekretär ja Eestimaa maanõunik, Sagadi mõisnik
Rootsi suguvõsaliin
muuda- Georg Wilhelm Fock (1727–1808), Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant), Göteborgi komandant. Introdutseeritud 1794. aastal Rootsi rüütelkonda tituleerimata aadlisuguvõsana nr 1846[16].
- Gustaf Fock (surn. 1725), Rootsi sõjaväelane, Karlshamni ja Landskrona komandant. Introdutseeritud 1719. aastal Rootsi rüütelkonda vabahärra aadlisuguvõsana nr 147[17].
- Jakob Constantin Fock (1724–1803), Introdutseeritud 1780. aastal Rootsi rüütelkonda vabahärra aadlisuguvõsana nr 304[18].
- Berndt Wilhelm Fock (1763–1837), Introdutseeritud 1816. aastal Rootsi rüütelkonda vabahärra aadlisuguvõsana nr 354[19].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Schwed. Adelsdiplom für Hans Fock , ausgest. von Königin Christina, d. d. Stockholm 1651 30. 8.
- ↑ Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust (vaadatud 28.10.2014)
- ↑ Gabriel Anrep, FÖRSTA AFDELNINGEN (Abrahamsson — Granfelt), STOCKHOLM, 1858. P. A. NORSTEDT & SÖNER, Kongl. Boktryckare. s. 839
- ↑ Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 60
- ↑ Jürgen Fock, www.adelsvapen.com
- ↑ 6,0 6,1 Georg Adelheim, "Revaler Ahnentafeln. Hans Fock" Eine Fortsetzung der Laurenty’schen „Genealogie der alten Familien Revals“ I, 1929, seite 9
- ↑ Hans Fock. Född 1575-Lantråd i Estland. Död 1640, www.adelsvapen.com
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Johann ([Hans) Fock, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, s.42
- ↑ Hans Fock, www.adelsvapen.com
- ↑ Mårten Fock, www.adelsvapen.com
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Heinrich von Fock, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, s.42
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Gideon von Fock, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, s.42
- ↑ Gideon von Fock, www.adelsvapen.com
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Hans Heinrich von Fock, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, s.42
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Haus Saggad, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, s.43
- ↑ Adliga ätten Fock nr 1846 A, www.adelsvapen.com
- ↑ Friherrliga ätten Fock nr 147 †. Gustaf Fock, Friherre 1719-05-23. Död 1725, www.adelsvapen.com
- ↑ Friherrliga ätten Fock nr 304. Jakob Constantin Fock, Född 1724 Friherre 1778 (introducerad 1780 under nr 304). Död 1803, www.adelsvapen.com
- ↑ Adliga och friherrliga ätterna Fock nr 1846 och 354. Bernt Vilhelm Fock, född 1763, Friherre 1815, (introducerad 1816 under nr 354), Död 1837, www.adelsvapen.com
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Fock |
Välislingid
muuda- Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
- Stackelberg, Otto Magnus von, Fock, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931