Euroopa meistrivõistlused jalgpallis

Aastatel 1927–1960 peeti kuus korda Kesk-Euroopa rahvusvahelisi karikavõistlusi. Võistlesid Austria, Ungari, Itaalia, Tšehhoslovakkia, Šveitsi ja Jugoslaavia rahvusmeeskonnad. Üleeuroopalise jalgpalliturniiri idee pakkus esmakordselt välja Prantsuse Jalgpalliföderatsiooni peasekretär Henri Delaunay 1927. aastal, kuid turniiri alustati alles 1958. aastal valikmängudega, kolm aastat pärast Delaunay surma.^[1] Delaunay auks on võitnud meeskonnale antav karikas nimetatud tema järgi.

Finaalturniire korraldatakse alates 1960. aastast iga nelja aasta tagant. Algul nimetati neid võistlusi Euroopa rahvaste karikavõistlusteks European Nations Cup, alates 1968. aastast kannavad nad praegust nime.

Kuni 1976. aastani mängis finaalturniiril neli meeskonda. 1980. aastast osales finaalturniiril 8 meeskonda ja 1996. aastast mängis finaalturniiril 16 rahvuskoondist.

2007. aastal tegid Iirimaa jalgpalliliit ja Šoti jalgpalliliit ettepaneku turniiri võistkondade arvu suurendamiseks, mille UEFA täitevkomitee kinnitas 2008. aasta septembris.^[2] 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal osales esmakordselt 24 meeskonda. Meeskonnad loositakse 6 alagruppi. Alagrupimängude ajakava koostatakse varem, kuid alagruppide kaks viimast mängu peavad algama üheaegselt. Kuus alagrupi võitjat, kuus alagrupis teiseks jäänud ja neli paremat kolmanda koha saanud meeskonda pääsevad kaheksandikfinaali, millest alates toimuvad väljalangemismängud. Kui mõnes väljalangemismängus on tulemus pärast normaalaega endiselt võrdne, kasutatakse võitja selgitamiseks lisaaega ja penalteid. Erinevalt jalgpalli maailmameistrivõistlustest ei selgitata Euroopa turniiril kolmandat koha omanikku (alates 1984. aastast).

Finaalturniirile pääsejad selgitatakse valikmängude põhjal. 1960. ja 1964. aastal peeti valikmängud karikasüsteemis kodus ja võõrsil mängitud väljalangemismängudena. Alates 1968. aastast on kasutusel olnud nii valikturniirid kui ka väljalangemismängud. Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.

Turniiri võitja saab õiguse osaleda FIFA konföderatsioonide karikavõistlustel.

2020. aasta turniir viidi läbi 11 Euroopa riigis (Aserbaidžaan, Taani, Inglismaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Rumeenia, Venemaa, Šotimaa ja Hispaania) ning see lõppes Itaalia võiduga finaalis Inglismaa üle.

Aasta	Korraldaja	Finaal			3. koha mäng
		Võitja	Tulemus	2. koht	3. koht	Tulemus	4. koht
1960	Prantsusmaa	Nõukogude Liit	2:1 lisaajal	Jugoslaavia	Tšehhoslovakkia	2:0	Prantsusmaa
1964	Hispaania	Hispaania	2:1	Nõukogude Liit	Ungari	3:1 lisaajal	Taani
1968	Itaalia	Itaalia	1:1 lisaajal 2:0 lisamäng	Jugoslaavia	Inglismaa	2:0	Nõukogude Liit
1972	Belgia	Lääne-Saksamaa	3:0	Nõukogude Liit	Belgia	2:1	Ungari
1976	Jugoslaavia	Tšehhoslovakkia	2:2 lisaajal (5:3) pen.	Lääne-Saksamaa	Holland	3:2 lisaajal	Jugoslaavia
1980	Itaalia	Lääne-Saksamaa	2:1	Belgia	Tšehhoslovakkia	1:1(1) (9:8) pen.	Itaalia
Aasta	Korraldaja	Finaal			Poolfinaalide kaotajad (2)
		Võitja	Tulemus	2. koht
1984	Prantsusmaa	Prantsusmaa	2:0	Hispaania	Portugal ja   Taani
1988	Lääne-Saksamaa	Holland	2:0	Nõukogude Liit	Itaalia ja   Lääne-Saksamaa
1992	Rootsi	Taani	2:0	Saksamaa	Holland ja   Rootsi
1996	Inglismaa	Saksamaa	2:1 Kuldne värav	Tšehhi	Inglismaa ja   Prantsusmaa
2000	Belgia ja   Holland	Prantsusmaa	2:1 Kuldne värav	Itaalia	Holland ja   Portugal
2004	Portugal	Kreeka	1:0	Portugal	Holland ja   Tšehhi
2008	Austria ja   Šveits	Hispaania	1:0	Saksamaa	Türgi ja   Venemaa
2012	Poola ja   Ukraina	Hispaania	4:0	Itaalia	Portugal ja   Saksamaa
2016	Prantsusmaa	Portugal	1:0	Prantsusmaa	Saksamaa ja   Wales
2020	Euroopa	Itaalia	1:1 (3:2) pen.	Inglismaa	Hispaania ja   Taani
2024	Saksamaa	Hispaania	2:1	Inglismaa	Holland ja   Prantsusmaa

• pen. – penaltiseeria

Kolmanda koha mänge ei mängita alates 1984. aastast, poolfinaalis kaotanud meeskondadele on arvestatud pronksmedalid.

Seisuga 15. juuli 2024.

Jrk nr.	Riik	Osavõtu kordi	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Hispaania	12	4	1	1	6
2.	Saksa FV, Saksamaa	14	3	3	3	9
3.	Itaalia	11	2	2	1	5
4.	Prantsusmaa	11	2	1	2	5
5.	NSV Liit   Venemaa	12	1	3	1	5
6.	Tšehhoslovakkia, Tšehhi Vabariik	11	1	1	3	5
	Portugal	9	1	1	3	5
8.	Holland	11	1	0	5	6
9.	Tšehhoslovakkia,   Slovaki Vabariik	6	1	0	2	3
	Taani	10	1	0	2	3
11.	Kreeka	4	1	0	0	1
12.	Inglismaa	11	0	2	2	4
13.	Jugoslaavia	4	0	2	0	2
14.	Belgia	7	0	1	1	2
15.	Ungari	5	0	0	1	1
	Rootsi	7	0	0	1	1
	Türgi	6	0	0	1	1
	Wales	2	0	0	1	1

Kuni 1992. aastani kasutatud süsteemi järgi anti võidu eest 2 punkti, alates 1996. aastast võidu eest 3 punkti. Selles edetabelis on arvestatud võidu eest 3 punkti, viigi eest 1 ja kaotuse eest 0 punkti. Statistika kohaselt arvestatakse lisaajal otsustatud matše võitudena ja kaotustena, penaltiseeriaga otsustatud matše aga viikidena. Meeskonnad on järjestatud punktide kogusumma, seejärel väravate vahe ning edasi löödud väravate järgi.

Seisuga 15. juuli 2024.^[3]

Jrk nr.	Riik	Osavõtu kordi	Mängud	Võidud	Viigid	Kaotused	Löödud väravad	Sisselastud väravad	Väravate vahe	Punktid
1.	Saksamaa [a]	14	58	30	14	14	89	59	+30	104
2.	Hispaania	12	53	28	15	10	83	46	+37	99
3.	Itaalia	11	49	22	19	8	55	36	+19	85
4.	Prantsusmaa	11	49	23	15	11	73	53	+20	84
5.	Holland	11	45	23	9	13	75	48	+27	78
6.	Portugal	9	44	21	12	11	61	41	+20	75
7.	Inglismaa	11	45	18	16	11	59	43	+16	70
8.	Tšehhi [b]	11	40	15	9	17	51	52	-1	53
9.	Venemaa[c]	12	36	13	7	16	40	52	-12	46
10.	Belgia	7	26	12	3	11	33	30	+3	39
11.	Taani	10	37	10	9	18	44	52	-10	39
12.	Horvaatia	7	25	9	8	8	33	34	-1	35
13.	Rootsi	7	24	7	7	10	30	28	+2	28
14.	Šveits	6	23	5	11	7	24	28	-4	26
15.	Türgi	6	23	7	2	14	22	38	-16	23
16.	Slovakkia[d]	6	19	6	5	8	21	28	-7	21
17.	Kreeka	4	16	5	3	8	14	20	-6	18
18.	Wales	2	10	5	1	4	13	12	+1	16
19.	Austria	4	14	4	2	8	14	18	-4	14
20.	Poola	5	17	2	8	7	14	21	-7	14
21.	Ungari	5	14	3	4	7	16	25	-9	13
22.	Ukraina	4	14	4	1	9	10	23	-13	13
23.	Serbia[e]	6	17	3	4	10	23	41	-18	13
24.	Rumeenia	6	20	2	6	12	14	27	-13	12
25.	Šotimaa	4	12	2	3	7	7	17	-10	9
26.	Island	1	5	2	2	1	8	9	-1	8
27.	Iirimaa	3	10	2	2	6	6	17	-11	8
28.	Sloveenia	2	7	0	6	1	6	7	-1	6
29.	Norra	1	3	1	1	1	1	1	0	4
30.	Gruusia	1	4	1	1	2	5	8	-3	4
31.	Albaania	2	6	1	1	4	4	8	-4	4
32.	Bulgaaria	2	6	1	1	4	4	13	-9	4
33.	Põhja-Iirimaa	1	4	1	0	3	2	3	-1	3
34.	Soome	1	3	1	0	2	1	3	-2	3
35.	Läti	1	3	0	1	2	1	5	-4	1
36.	Põhja-Makedoonia	1	3	0	0	3	2	8	-6	0

Märkused

• 15   Itaalia

• 7   Hispaania (2024)

• 6   Jugoslaavia,   Ukraina

• 14   Hispaania

• 9 NSV Liit, SRÜ,   Venemaa

• 7   Hispaania

• 58   Saksamaa

• 30   Saksamaa

• 19   Itaalia

• 18   Taani

• 52,8   Hispaania (28 võitu 53 mängust)

• 14,3   Sloveenia (1 kaotus 7 mängust)

• 1,67   Holland (75 väravat 45 mängus)

• +37   Hispaania

• -18 Jugoslaavia, Serbia ja Montenegro,   Serbia

• 8   Itaalia vs   Hispaania

• 3 Rainer Bonhof,   Saksamaa (1972 - 1., 1976 - 2., 1980 - 1.)

• 13 Cristiano Ronaldo,   Portugal (2004–2024)

• 30 Cristiano Ronaldo,   Portugal (2004–2024)

• 20 Manuel Neuer,   Saksamaa (2012–2024)

• 16 aastat 338 päeva, Lamine Yamal   ( Hispaania vs Horvaatia 2024)

• 17 aastat 1 päev, Lamine Yamal   (Hispaania vs Inglismaa 2024)

• 41 aastat 130 päeva, Pepe   (Portugal vs Prantsusmaa 2024)

• 38 aastat 232 päeva, Jens Lehmann   (Saksamaa vs Hispaania 2008)

• 39 aastat 151 päeva, Cristiano Ronaldo   (Portugal vs Prantsusmaa 2024)

• 14 Cristiano Ronaldo, Portugal   (2 - 2004, 1 - 2008, 3 - 2012, 3 - 2016, 5 - 2020)

• 55 Cristiano Ronaldo,   Portugal

• 14 Romelu Lukaku,   Belgia (2024 kvalifikatsioon)

• 9 Michel Platini,   Prantsusmaa (1984)

• 10 Cristiano Ronaldo,   Portugal (2004–2020)

• 4 Cristiano Ronaldo,   Portugal (2012–2020)

• 3 Dieter Müller,   (Saksamaa vs Jugoslaavia 1976)

• 2 Gerd Müller (1972), Horst Hrubesch (1980), Oliver Bierhoff (1996)  

• 18 minutit, Michel Platini   (Prantsusmaa vs Jugoslaavia 1984)

• 16 aastat 362 päeva, Lamine Yamal   (Hispaania vs Prantsusmaa 2024)

• 38 aastat 289 päeva, Luka Modrić   (Horvaatia vs Itaalia 2024)

• 23 sekundit, Nedim Bajrami   (Albaania vs Itaalia 2024)

• 2 minutit, Luke Shaw   (Inglismaa vs Itaalia 2020)

• Koduleht
• UEFA Euroopa meistrivõistluste võitjad – ajalugu. betsafe.ee.