Erinnüsed

Erinnüsed on vanakreeka mütoloogias kättemaksu jumalannad, kes olid tekkinud Uranose kastreerimisel maa peale langenud verepiiskadest.

Erünnosed on sünged ja võimsad kõlbla maailmakorra kaitsjad. Nad karistavad armutult ja väsimatult kõiki igasuguse roima, eriti veresüü ja mõrva eest, ajades kurjategijaid hulluks.

Sageli ilmuvad nad kolmekesi: Allekto (kes ei jäta kedagi rahule), Megaira (kes kadestab) ja Tisiphone (kes maksab kätte mõrva eest).

Erinnüsi kujutatakse hirmuäratavaina, ussjuuste, tõrvikute ja rooskadega, möirates ja haukudes lähenevaina.^[1]

Aischylose "Eumeniidides" (triloogia "Oresteia" kolmandas osas) jälitavad erinnüsed Orestest, kes on mõrvanud oma ema.

Dante Alighieri "Jumaliku komöödia" "Põrgu" 9. laulus näevad Disi linna sisselaskmist ootavad Dante-tegelane ja Vergilius erinnüsi linnas asuva torni tipus.^[2]

Friedrich von Schiller on kirjutanud erinnüstest luuletuses "Ibykose kured".

Vanarooma mütoloogias vastavad erinnüstele fuuriad.