Emu
|
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Emu (perekond); teiste tähenduste kohta vaata EMU. |
Emu (Dromaius novaehollandiae) on kaasuarlaste sugukonda emu perekonda kuuluv lennuvõimetu lind.
| Emu | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Jaanalinnulised Struthioniformes |
| Sugukond |
Kaasuarlased Casuariidae |
| Perekond |
Emu Dromaius |
| Liik |
Emu |
| Binaarne nimetus | |
|
Dromaius novaehollandiae (Latham, 1790) | |
 Emu levila | |
Emu kirjeldati esimest korda Uus-Hollandi kaasuarina Arthur Phillipi raamatus "Voyage to Botany Bay" ("Reis Botany Baysse"), mis ilmus 1789. Selle raamatu kaasautor oli linnuteadlane John Latham, kes seda lindu kirjeldas ja pani talle teadusliku nime, mis ladina keeles peaks tähendama 'kiirejalgne uushollandlane'.
1816 kirjeldas Louis Jean Pierre Vieillot taas emu, kasutades sealjuures kaht perekonnanime kirjapilti: kõigepealt Dromiceius ja mõni lehekülg hiljem Dromaius. Sellest ajast on vaieldud, kumb neist on õige. Grammatiliselt on õige Dromaius ja teine sisaldab nähtavasti kirjaviga, aga sellegipoolest sai emu tuntuks nime Dromiceius all. Viimasel ajal on hakatud seda perekonda taas nimetama Dromaius, muuhulgas teevad seda Austraalia valitsuse väljaanded, aga Dromiceius jääb paralleelnimeks.
Kust tuleb sõna "emu", see pole täpselt teada. See pole austraalia aborigeenide sõna. Kõige tõenäolisemalt pärineb see araabia sõnast, mis tähistab suurt lindu. Seda sõna kasutasid portugali maadeavastajad, kirjeldades Austraalias ja Uus-Guineal elavaid kaasuare.
Emu ühendatakse koos kaasuaridega kaasuarlaste sugukonda, omaette alamsugukonda, kuhu kuulub ainult üks liik. See pole alati nii olnud. Näiteks "Loomade elu" eraldab emu omaette emulaste sugukonda.[2]
Emusid kasvatatakse farmides nende liha, sulgede ja emuõli saamiseks.
Levik
muudaEmu elab Austraalia savannides ja rohtlates[2].
Austraalias elab 625 000 – 725 000 emu ja tema arvukus on stabiilne. Tasmaanias elanud alamliik suri küttimise tagajärjel 1865. aastal välja.
Enne eurooplaste saabumist Austraaliasse elas seal veel kaks väiksemat emuliiki Dromaius baudinianus ja Dromaius ater, mis mõlemad kiiresti pärast eurooplaste saabumist välja surid.
Välimus
muudaEmu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg.[2]
Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud.[2]
Eluviis
muudaEmu suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h.
Austraalias võib emu kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid.
Inimeste tehtud traataedadest emu ei hooli. Ta võtab kõvasti hoogu ja jookseb otse läbi traataia, nii et sulepuru lendab. Sellepärast talunikud ei salli emusid: nad lõhuvad palju traataedu.
Emu võib istuda vees ja suudab ka ujuda.
Emu elab looduses 10–20 aastat. Vangistuses võib ta kauemgi elada. Vangistust talub emu kergesti.
Paljunemine
muudaEmu on monogaamne.[2]
Isaslind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukoorest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu, igaüks 5–15 muna. Üks muna kaalub 800 grammi.
Haub ja poegade eest hoolitseb isaslind. Haudumine kestab 53–60, mõnedel andmetel aga 66 päeva. Vahel muneb emane veel haudumise ajalgi pessa lisaks. Haub ainult isaslind. Ta võib käia pesalt ära toitu otsimas, kuigi sagedamini nälgib lind kogu haudumise aja jooksul.[2] Isane pöörab kümme korda päevas pesas mune ringi.
Vastkoorunud emutibud on 12 cm pikad. Nad on sünnist saadik aktiivsed ja lahkuvad mõne päeva jooksul pesast. Isane jääb tibudega kokku umbes 7 kuuks, ta kaitseb neid ja õpetab toitu leidma. Tibud kasvavad kiiresti ja on juba 5–6 kuu vanuselt sama suured kui täiskasvanud.
Emutibud on triibulised. See kaitsevärvus aitab neil maskeeruda.[2]
Toitumine
muudaEmu sööb vilju, seemneid ja väikesi loomi[2]. Ta sööb ka taimi ja putukaid: rohutirtse, ritsikaid, lepatriinusid, liblikaröövikuid ja sipelgaid.
On teada, et emu võib nädalate viisi toiduta olla.
Seal, kus emusid on palju, võivad nad põlde kahjustada.[2]
Selleks, et toitu paremini seedida, neelavad emud kive. Üks kivi võib kaaluda kuni 45 g ja kõik maos olevad kivid kokku võivad kaaluda kuni 745 g. On täheldatud, et emud söövad puusütt, kuigi pole veel kindlaks tehtud, miks.
Vaata ka
muudaViited
muuda| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Emu |