Eesti imetajad
Eesti imetajad ehk Eesti imetajate fauna ehk Eesti teriofauna on Eesti territooriumil elavad imetajad.
Eesti imetajaid liigitatakse järgmiselt:
- pärismaised liigid,
- naturaliseerunud liigid,
- koduloomad,
- loomaaialoomad.
20. ja 21. sajandi jooksul on Eestis kohatud 74 liiki pärismaiseid ja vabalt elavaid introdutseeritud (naturaliseerunud) imetajaid (sh. pärisinimene). Nende hulka on arvestatud liigid, keda on kohatud eksikülalistena, nt. vaalalised, ahm, tähnik- ja kabehirv. Kui ka need, kelle esinemise kohta viimastel aastakümnetel andmed puuduvad, nt. unilased, kääbus-karihiir, soo-uruhiir. Liike, kes Eestis teadaolevalt 21. sajandi kolmandal kümnedil elutsevad ja sigivad, on 63.[1][2][3]
Jääajajärgsel ajal on Eestis elanud veel mitmeid praeguseks siin väljasurnud liike: tarvas, põhjapõder, euroopa piison, metshobune jt.
Vaata ka
muudaVälislingid
muudaViited
muuda- ↑ Moks, Epp; Remm, Jaanus; Kalda, Oliver; Valdmann, Harri (2015). Eesti imetajad. Tallinn: Varrak.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Timm, Uudo (2020). "Väike-vesimutt ja metslemming Eestis" (PDF). Eesti Loodus (3): 58–60.
- ↑ Koorits, Vahur (02.06.2020). "Kopli lahes nähti siinmail haruldast külalist silmikdelfiini". Delfi.ee. Vaadatud 31.12.2022.