Eesti Pank

Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Tegevuse alguseks loetakse 3. maid, kui keskpanga pearaamatusse kanti esimene summa ehk 10 miljonit Eesti marka, mille Ajutine Valitsus eraldas riigikassast panga põhikapitaliks. Et sõjaolukorras oli riigis puudus vabast erakapitalist, siis tegutses keskpank algul ühtlasi ka tavalise hoiu- ja laenupangana.^[1] Venemaa keisririigi Riigipanga Tallinna osakond oli avatud 1. septembril 1875. Tallinna osakond allus Riigipangale Peterburis ja Rahandusministeeriumi riigikassa departemangule ning lõpetas tegevuse 1918. aasta detsembris. Riigipanga Tallinna osakonna alusel loodi Eesti Pank.

 

Eesti Panga esimeseks presidendiks sai Mihkel Pung ning juhatusse kuulusid ka Eduard Aule ja Johan Sihver. Esimene juhatuse koosolek toimus 25. märtsil 1919. Lisaks kolmele juhatuse liikmele asus pangas tööle ka 25 ametnikku ja 3 teenijat.^[1]

Ettevalmistusi oma raha emiteerimiseks oli alustatud juba 1918. aastal ja selle tegevuse eest vastutas Rahaministeerium.^[2] Pärast keskpanga asutamist 1919. aastal viidi riigikassatähtede tootmine üle loodud asutuse alla. 3 ja 5 margased lasti tükkida Soomes ning paberist pennid ja margased kassatähed Tallinnas ja Tartus. Mündid vermiti Saksamaal.^[1]

Kuna Eesti raha väärtuse säilitamiseks nappis kattevara, siis langes Eesti marga kurss. Raha stabiilsuse tagamiseks viidi 1924. aastal läbi rahareform ja käibele tuli arvestuslik rahaühik kuldkroon. Kroonidesse hinnati ümber kõik laenud nii erapankades kui ka Eesti Pangas. Kuldkroon jäi kasutusse kuni 1. jaanuarini 1928, kui käibele tuli Eesti kroon (1928. aasta Eesti rahareform).^[1]

 

 

1927. aastal võeti Riigikogus vastu mitu Eesti Panga jaoks olulist seadust. Nendeks olid Eesti Panga uus põhikiri, rahaseadus, riigi kassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seadus ning välislaenuseadus. Nii sai alates 1928. aastast Eesti Pangast piiratud ülesannetega emissioonikeskpank, mille põhiülesandeks jäi raha väärtuse kindlustamine.^[1]

 

 

Algul tegutses pank Tallinnas endise Vene Riigipanga ruumides, kuid finantsolude paranemisel asuti rajama uusi hooneid. Tallinna hoone laiendamist alustati 1933. aastal. Hoone Vabaduse puiestee 3^[4] valmis 1934. aasta lõpuks ja avati ametlikult 1935.^[3] Tänapäevane Eesti Panga kvartal kujunes piirkonna pangandusega seotud hoonetest: Estonia pst 11 – endise Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone, Estonia pst 13 – endise Vene Riigipanga Reveli kontori (Ревельское отделение Государственного Банка) hoone, Estonia pst 13 – Eesti Panga peahoone, Sakala tänav 4 – endise Eesti Maakrediidiseltsi elamu-büroohoone, Sakala 4/6 – väravahoone, Sakala 6 – endine elamu ja haigla-sünnitusmaja, Estonia pst 11 – vahehoone.

Eesti suuremates linnades tegutsesid panga harukontorid, mis algul kasutasid rendipindasid, kuid sõltuvalt linnast rajati kas uued hooned või võeti kasutusse olemasolevaid. Esimesena valmis 1927. aastal Eesti Panga Viljandi osakonna hoone, Tasuja puiestee 2. Kontorihooned ehitati Aia tänava ja Kastani tänava nurgal osakonna hoone Petserisse (1930), Rakvere osakonna hoone^[5] Tallinna tänav 3 (1933), Petseri osakonna hoone Tartusse Kompanii tänav 2 (1936), Võru pangahoone^[6] Tartu tänav 25 Karja tänav 24^[küsitav] (1938) ja osakonna hoone Pärnusse, Kuninga tänav 5 (1940). Olemasolevad hooned omandati Narvas (Suur tänav 4), Valgas Aia tänav 16, Haapsalus (Karja tänav 27), Paides (Turuplatsil) ja Kuressaares (Lossi tänav 6) ning kohendati need vastavaks oma vajadustele. Vahel majutati oma hoonetesse ka teisi riigiasutusi.^[3] Tallinnas Harju tänav 33, kuni uue pangamaja valmimiseni 1935. aastal, tegutses Eesti Panga Tallinna osakond.

1940. aastal Eesti Pank natsionaliseeriti ja reorganiseeriti Nõukogude Liidu Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Osa Eesti Panga kullast säilis Ameerika Ühendriikides. Algas Eesti kroonide vahetamine rubladeks. Hiljem küüditati mitmed Eesti Panga töötajad Siberisse. Kokku jäi repressioonide kätte 74 töötajat, kellest tapeti 10 ja GULAGi laagrites hukkus 28.^[1]

15. detsembril 1989 võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril 1989 võeti vastu Eesti NSV pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason, kes alustas ettevalmistusi Eesti krooni taas kasutuselevõtmiseks. Veel samal aastal kuulutas valitsus välja ka paberraha kujundamise avaliku konkursi.^[1] 15. märtsil 1990 kinnitati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt Eesti NSV keskpanga, Eesti Panga põhikiri^[7]. 28. juunil 1990 nimetati pangaseadus Eesti Vabariigi omaks.^[8]

1. oktoobril 1991 sai uueks panga presidendiks Siim Kallas. Ta volitatakse Eestit esindama läbirääkimistel Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga ning riikidega, kuhu deponeeriti krooni kattevaraks olnud Eesti Panga kuld.^[1]

19. juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform (1992. aasta Eesti rahareform). 20. juunil 1992 hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitati 8 EEK = 1 DEM. Samal aastal tagastati Eesti Pangale ka välisriikidesse deponeeritud kuld, mida oli kokku ligi 11,3 tonni ja millega pangi alus taastatud Eesti krooni kattevarale^[1].

1992. aasta algusest kehtivad Eestis tegutsevatele pankadele vaid Eesti Panga poolt välja antud tegevuslitsentsid (kokku tegutses sel ajal Eestis 42 kommertspanka). Novembris puhkes aga pangakriis, kuna NSVL Välismajanduspangas külmutati Eesti pankade kontod ning selle tulemusena muutusid maksejõuetuteks kolm suuremat (Tartu Kommertspank, Balti Ühispank ja Põhja-Eesti Aktsiapank) ja kaheksa väiksemat panka. Valitsuse ja Eesti Panga koostöös loodi Põhja-Eesti Pank.^[1]

27. aprillil 1995 sai Eesti Panga presidendiks Vahur Kraft, kes asus ette valmistama Eesti liitumist euroalaga.^[1] 31. detsembril 1998 võttis Euroopa Rahaliit arveldusühikuna kasutusele euro, fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15,6466 EEK.

Eesti Panga muuseum avati 12. juunil 1997. Muuseumi ülesandeks on tutvustada raha ajalugu Eestis ja keskpanga tegevust.^[1]

2002. aastal loodi Eesti Panga juurde Finantsinspektsioon, mis asus teostama järelevalvet pankade, kindlustusseltside ja investeerimisühingute üle.^[1]

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu sai 2004. aasta maist Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks ja üheks Euroopa Keskpanga omanikuks.^[1] Sama aasta suvel kuulutati välja Eesti euromüntide kujunduskonkurss.^[1]

27. juunil 2004 sai Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Seda kurssi pidi Eesti hoidma kahe aasta jooksul, et täita euroalaga liitumise üks kriteeriumitest.

1. jaanuaril 2011 sai Eesti euroala liikmeks, ühtlasi sai Eesti Pank euroala keskpanku ühendava eurosüsteemi liikmeks.

Hinnastabiilsuse hoidmise ülesanne on arenenud riikides usaldatud valitsusest sõltumatutele ja poliitikast lahutatud keskpankadele. Riigi keskpank mõjutab hinnastabiilsust intressimäärade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu, soodustades sel viisil majandustegevust ja seeläbi ka hindade üldist kasvu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks. Euroala keskpankade ülesanne on tagada, et inflatsioon ehk hinnataseme tõus jääks keskmise aja jooksul allapoole 2% piiri, kuid püsiks selle lähedal.

Eurot puudutavad rahapoliitilised otsused langetavad ehk raha hinna määravad euroala keskpankade presidendid (k.a Eesti Panga president) üheskoos Frankfurdis iga kuu alguses, mil toimub Euroopa Keskpanga nõukogu istung. Iga riigi keskpanga presidendil on ühesuguse kaaluga hääl ja otsuseid tehakse euroala kui terviku arengut silmas pidades.

Finantsstabiilsuse tagamise eest vastutavad Eestis kolm riigiasutust: rahandusministeerium, Eesti Pank ja finantsinspektsioon. Eesti Pank kogub finantsstabiilsuse tagamiseks finantssektorilt üksikasjalikku statistikat selle tegevuse kohta. Pangandusstatistikat ja majandust analüüsides hindab keskpank riskide ja kapitalivajaduse suurust ning selle hinnangu alusel kehtestab Eesti Pank nõuded, kui palju peab kapitali olema ja kuidas tuleb finantssektoris erinevaid riske maandada.

Eesti Panga jaoks on väga tähtis maksesüsteemide tõrgeteta toimimine, sest maksete liikumisel ühest pangast teise tekkiva viivituse tõttu väheneb pankade usaldus selle panga vastu, kelle süül viivitus toimus ja kokkuvõttes võib see mõjutada kogu pangandust ja majandust. Seetõttu täidab Eesti Pank kui sõltumatu osapool maksesüsteemide järelevaataja rolli ehk jälgib seda, et raha liiguks nii kontolt kontole kui ka pangast panka tõrgeteta ning aitab kaasa maksesüsteemide arendamisse.

Eesti Pank varustab kõiki Eestis tegutsevaid sularahaga tegelevaid krediidi- ja makseasutusi pangatähtede ja müntidega. Pankade kaudu jõuab raha omakorda ettevõtete ja inimeste käsutusse. Nendelt liigub raha tagasi Eesti Panka, kus kontrollitakse kõik pangatähed automaatse kontrollimise käigus üle ja kõrvaldatakse need, mis on rikutud, katkised või kulunud.

Ringluses oleva raha väärtust ja stabiilsust tagavad keskpankade reservid. Lisaks on valuutareservidel oluline koht ka riigi majanduse usaldusväärsuse hoidmisel ning tihti ka finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel. Varade haldamisest saadava investeerimistuluga kaetakse ka keskpanga tegevuse igapäevakulud ning tagatakse nii keskpanga sõltumatus riigi eelarvest. Eesti Panga nõukogu otsuse järgi eraldab Eesti Pank osa teenitud kasumist ka Eesti riigi eelarvesse 

Eesti Pank on Statistikaameti kõrval teine riikliku statistika tegija Eestis. Eesti Pank teeb peamiselt välis- ja finantssektori statistikat ning koostab rahvamajanduse kvartali finantskontosid. Kogutud statistika abi koostab Eesti Pank majandusanalüüse.

Tänu sõltumatusele ja majandusanalüüside pidevale koostamisele on keskpangal terviklik pilt Eesti majandusest, mistõttu saab ta majanduspoliitilistes küsimustes anda nõu ka valitsusele. Pikas perspektiivis avaldab omakorda valitsuse poliitika mõju ka keskpanga tööle. Nimelt oleneb rahasüsteemi toimimine paljudest teguritest, seejuures ka nendest, mis ei kuulu keskpanga kontrolli alla. Näiteks on riigi eelarvepoliitikal oma osa selles, kuidas rahapoliitika mõjutab majandust, sh hindade kujunemist. Seetõttu on loogiline, et valitsus küsib ja saab keskpangalt nõu, kuidas eelarvepoliitika mõjutab hinnastabiilsust, ning võtab seda eelarveplaanide tegemisel arvesse.

Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus. Juhatuse esimees on Eesti Panga president ning liikmed panga asepresidendid. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu panga presidendi ettepanekul.

7. juunist 2019 on Eesti Panga president Madis Müller. Eesti Panga asepresidendi ametikohti täidavad 2019. aastast Maive Rute ja Ülo Kaasik. 2012–2019 oli Eesti Panga presidendi ametis Ardo Hansson.

Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu ametisse nõukogu esimehe ettepanekul samuti viieks aastaks.

Nõukogu esimeheks nimetas Riigikogu alates 13. juunist 2013 Mart Laari ja Riigikogu nimetas Mart Laari uueks 5-aastaseks ametiajaks alates 13. juunist 2018.

Alates 13. juunist 2023 on nõukogu esimeheks Urmas Varblane.

Eesti Panga nõukogu I koosseisu nimetas ametisse Eesti ENSV Ülemnõukogu Presiidium 22. jaanuarist 1990. Nõukokku kuulusid Raimund Hagelberg, Siim Kallas, Endel Mändmaa (rahandusministrina), Valentin Porfirjev ja Rein Otsason, kes täitis üheaegselt nii panga presidendi kui nõukogu esimehe kohuseid. Valentin Porfirjevi vahetas alates 26. märtsist 1990. Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel välja Mart Sõrg. 26. juuni 1990. aastal Ülemnõukogu otsusega kehtestati, et Eesti Panga president ei saa olla samaaegselt ka Eesti Panga nõukogu esimees. Rein Otsason jätkas Eesti Panga presidendina, kuid Eesti Panga nõukokku kuulus edasi vaid liikmena.

Eesti Panga nõukogu II koosseisu nimetas ametisse EV Ülemnõukogu 1990. aasta 15. novembri otsusega. Nõukokku kuulusid: Raimund Hagelberg, Rudolf Jalakas, Siim Kallas, Rein Miller (rahandusministrina), Rein Otsason, Ivi Proos, Mart Sõrg, Ülo Uluots ja Ants Veetõusme. Ants Veetõusme nimetas EV Ülemnõukogu alates 13. maist 1991 nõukogu esimeheks (selle ajani tegutses nõukogu ilma esimeheta). Rein Otsason lahkus pensionile ning ka 5. novembrist 1991 ka Eesti Panga nõukogust. Ülemnõukogu nimetas Eesti Panga presidendiks Siim Kallase, vabaks jäänud nõukogu liikme kohale nimetati aga Uno Mereste. Seoses Vabariigi Valitsuse koosseisu muutumisega 21. oktoobril 1992. vahetas Rein Milleri nõukogu koosseisus välja uus rahandusminister Madis Üürike.

Eesti Panga nõukogu III koosseisu nimetas 23. juunil 1993 Vabariigi President oma otsusega nr. 132 välja Riigikogus 16.06.93.a. vastu võetud "Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamise seaduse", alusel ametisse: Ants Erm, Raimund Hagelberg, Ardo Hansson, Heiki Kranich, Kalev Kukk, Ilmar Pärtelpoeg. Madis Üürike, kes kuulus Eesti Panga nõukogu nimetatud koosseisu Mart Laari esimese valitsuse rahandusministrina, arvati Eesti Panga nõukogu koosseisust välja 07.01.1994 seoses ametist lahkumisega. 1994. aastal vastu võetud "Eesti Panga seaduse muutmise seadusega rahandusminister ei kuulunud enam Eesti Panga nõukogu koosseisu, vaid võttis nõukogu istungitest osa sõnaõigusega. Vabariigi Valitsuses rahandusminister Heiki Kranich, kes 11.01.1994 kuni 21.06.1994 arvati selleks ajaks vastavalt Eesti Panga nõukogu koosseisust välja. 16. juulist 1994 nimetati Eesti Panga nõukogu liikmeks Mart Sõrg. Siim Kallas vabastati arvates 21.03.95.a. Eesti Panga presidendi ametist ja arvati seega ka välja Eesti Panga nõukogu koosseisust. Eesti Panga presidendiks nimetati 27.04.95.a. Vahur Kraft, kes ühtlasi ametikoha järgi kuulus samast ajast ka Eesti Panga nõukogu koosseisu.^[9].

Eesti Panga nõukogu VII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse 25. veebruaril 2014 ning selle liikmed olid Kalev Kallo, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Jaanus Tamkivi, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane.

Eesti Panga nõukogu VIII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse 15. juunil 2020, sinna kuuluvad Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid, Ivari Padar, Sven Sester, Andres Sutt, Jaak Valge ja valdkonna asjatundjad Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka ja Urmas Varblane.

  Pikemalt artiklis Eesti Panga president

• Mihkel Pung märts 1919 – august 1919
• Eduard Aule oktoober 1921 (presidendi kohusetäitjana alates augustist 1919) – oktoober 1925
• Artur Uibopuu oktoober 1925 – november 1926
• Jüri Jaakson november 1926 – juuli 1940
• Rein Otsason 28. detsember 1989 – 22. september 1991
• Siim Kallas 23. september 1991 – 26. aprill 1995
• Vahur Kraft 27. aprill 1995 – 6. juuni 2005
• Andres Lipstok 7. juuni 2005 – 6. juuni 2012
• Ardo Hansson 7. juuni 2012 – 6. juuni 2019
• Madis Müller 7. juuni 2019 –

 

  Pikemalt artiklis Eesti Panga muuseum

Alates 12. juunist 1997 tegutseb Eesti Panga juures muuseum, kus tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost. Muuseumis pressiruumis toimuvad kõik Eesti Panga pressikonverentsid ning muuseumipood on ainuke koht, kus saab vahetada Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks.

• Eesti Panga auhind
• Maardu mõis
• TARGET2
• Riiklik VEB Fond

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Pank

• Eesti Panga koduleht
• Kehtiv Eesti Panga seadus

Meedias

• "Terevisiooni" Eesti Panga juubelisaates esitleti Eesti ainsat kullakangi ERR menu, 3. mai 2019
• "Eesti Pank teenis mullu 13,9 miljonit eurot puhaskasumit" ERR, 7. mai 2019